Püsiv töövõimetus tuvastatakse, kui inimesel esineb haigusest või vigastusest põhjustatud tugevasti väljendunud funktsioonihäire, mille tõttu ta kas:

• ei ole võimeline tööga elatist teenima (100%) või

• kui inimene on võimeline tööga elatist teenima, kuid haigusest või vigastusest põhjustatud funktsioonihäire tõttu ei ole võimeline tegema talle sobivat tööd tööaja üldisele riiklikule normile vastavas mahus (40-90%).

Püsiv töövõimetus tuvastatakse arstliku ekspertiisi otsusega. Esmase ekspertiisitaotluse vormistamiseks pöördu kas elukohajärsesse Sotsiaalkindlustusametisse (www.ensib.ee) või raviasutuse sotsiaaltöötaja poole. Ekspertiisitaotluse võib esitada ka digiallkirjastatult, blankett on saadaval Sotsiaalkindlustusameti kodulehel.

Püsiv töövõimetus ulatusega 40-100% annab õiguse taotleda töövõimetuspensioni.

Töövõimetuspensionäril on õigus: 
- ravikindlustatusele (Ravikindlustusseaduse prg 5 lg 4 p 3) 
- 35-kalendripäevasele põhipuhkusele, osalise puhkusetasu kompenseerimisega riigieelarvest (Töölepinguseadus prg 57 ja 66) 
- töövõimetuspensionäri töötasult Sotsiaalmaksuseaduse prg 21 toodud kuumääralt (278,02eur) sotsiaalmaksu tasumisele riigieelarvest (Sotsiaalmaksuseadus prg 6 lg 1 p 5) 
- hambaproteeside maksumuse osalisele hüvitamisele Haigekassalt. Hüvitise suurus on kuni 255,65 eurot ja hüvitist saab taotleda kord kolme aasta jooksul (sotsiaalministri 16. detsembri 2002. a määrus nr 145). 
- Rahvastikuregistri järgselt Tallinna linna elanikul Tallinna linna pensionilisale. Toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus elukohajärgsele sotsiaalhoolekande osakonnale inimese sünnipäeva kuule eelneval kuul või sünnikuul. 2014.a on pensionilisa suurus 76,70 eur. 

NB! seadusemuudatus alates 01.07.16:

- uutele taotlejatele enam püsivat töövõimetust ei tuvastata, hinnatakse töövõimet

- korduvtaotlejatele tuvastatakse püsivat töövõimetust kuni 31.12.16

- alates 01.01.17 enam püsivat töövõimetust ei tuvastata, hinnatakse töövõimet