Töötaval inimesel (sh vanaduspensionäril, töövõimetuspensioni/töövõime toetuse saajal) on võimalik viibida haiguse ja ravi tõttu töölt eemal haiguslehe alusel.

Haiglaravil viibivale inimesele vormistab haiguslehe raviarst, kuid haiguslehe vormistamise vajadusest peab inimene ise oma raviarsti informeerima. Haigusleht vormistatakse elektroonselt inimese haiglaravil viibimise aja eest. Töövõimetuse jätkumisel pärast haiglaravilt lahkumist võib arst vajadusel pikendada haiguslehte ambulatoorse ravirežiimiga veel kuni 8 kalendripäeva. Kodusel, ambulatoorsel või päevaravil viibimise ajal jätkab vajadusel haiguslehe väljastamist inimese perearst, kelle poole patsient peab ise pöörduma (vastuvõtule pöördumine või telefonikonsultatsioon).

Tööandja näeb elektroonset haiguslehte infosüsteemis ning edastab vajalikud andmed Haigekassale. Seejärel toimub haigushüvitise väljamaksmine haigestunu pangakontole.

NB! Esmakordse haiguslehe või pangakonto muutumise korral on vajalik oma pangakonto andmed Haigekassas täpsustada.

Igakordse esmase haiguslehe korral esimesed 3 kalendripäeva haigushüvitist ei maksta. Edasi makstakse haigushüvitist 70%:

-   4-8. päevani maksab tööandja töötaja viimase 6 kuu keskmiselt töötasult

-   alates 9-ndast päevast maksab Haigekassa eelneva kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud töötasudelt. Hüvitise maksmisel on aluseks ühe kalendripäeva keskmine tulu, millest arvutatakse 70%.

Alates 01.07.2016 on Haigekassa poolt makstava haigushüvitise saamise õigus 240 kalendripäeva (haiguslehe 248-nda päevani) tuberkuloosi ja 182 kalendripäeva (haiguslehe 190-nda päevani) muu haiguse puhul.

Iga inimene saab ise kontrollida temale vormistatud haiguslehtede andmeid ja haigushüvitise väljamakseid www.eesti.ee kaudu.

Täpsem info ja nõustamine Haigekassa infotelefonilt (16363)