Töövõime hindamisel võetakse arvesse inimese terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja  osaluse piiranguid. Selleks hinnatakse: 

     1.  kehalist võimekust - füüsilised tegevused (kõnd, jooksmine, trepist liikumine, seismine,  istumine. Arvesse võetakse tegevuse sooritamisele kuluvat aega ja jõudu. 

      2.  vaimset  võimekust - oskuste omandamise võimekust, inimestega kontakti loomist, ümbritseva  keskkonna ja inimsuhete tajumist, eri olukordadele reageerimist. 

 

Töövõime hindamine koosneb viiest sammust:

1.  arstivisiit (pere-või eriarsti juures mitte kauem, kui 6 kuud enne taotlemist)

2.  töövõime hindamise taotluse esitamine

3.  eksperdiarvamuse koostamine

4.  töövõime hindamise ulatuse otsustamine (täielik töövõime, osaline töövõime, puuduv  töövõime)

5.  töövõimetoetuse maksmine ja vajadusel teie nõustamine ning tööturuteenuste osutamine töötamise jätkamiseks või tööle saamiseks.

 

Töövõimetoetusele on õigus 16aastasel kuni vanaduspensioniealisel inimesel, kes on: 

- Eestis elav Eesti kodanik; 

- elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elav välismaalane;

- Eestis viibiv rahvusvahelise kaitse saaja või varjupaiga taotleja, kellel on õigus Eestis töötada välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel. 

 

Eesti elanikul, kelle elukoht on mitmes riigis, on õigus töövõime hindamisele ja töövõimetoetusele, kui ta on resident tulumaksuseaduse tähenduses või kui ta elab Eestis püsivalt välismaalaste seaduse tähenduses.

 

Töövõimetoetuse määramise eeldus on töövõime hindamine, mille tulemusena on Töötukassa hinnanud töövõime osaliseks või puuduvaks

 

Osalise töövõimega inimeselt eeldatakse töövõimetoetuse saamiseks aktiivsusnõude täitmist, puuduva töövõimega inimene aktiivsusnõudeid täitma ei pea.

Seaduses on loetletud terviseseisundid, mille alusel määratakse puuduv töövõime ehk inimene ei pea olema tööturul aktiivne. Sellised seisundid on:

- IV astme vähkkasvaja; 

- dialüüsravi (neeruasendusravi);

- juhitav hingamine (kopsude kunstlik ventilatsioon ehk respiratoorravi haigla statsionaaris);

- väljakujunenud dementsus;

- raske või sügav vaimne alaareng;

- püsivalt voodihaige.

 

Osalise või puuduva töövõime tuvastamisel on õigus Töötukassa poolt vähenenud töövõimega inimestele osutatavatele teenustele ja makstavatele toetustele.

Tööalast rehabilitatsiooni on õigus taotleda osalise töövõimega inimesel. Puuduva töövõimega inimene on õigustatud  Sotsiaalkindlustusametilt taotlema sotsiaalset rehabilitatsiooniteenust. 

 

Töötukassa pakub teenuseid ja toetusi vähenenud töövõimega inimese tööandjale 

Täpsem konsultatsioon ja info Töötukassast tel 15501