Alates 01.07.16 hindab  uute  pikaajalise  tervisekahjustusega  inimeste  töövõimet  Eesti  Töötukassa.  2016.a hindab  töötukassa  töövõimet üksnes  neil  inimestel,  kellel  pole  viimase  kuue  aasta  jooksul  ehk  pärast  1.  juulit  2010  püsivat  töövõimetust  määratud.  Kui  inimesel on  praegu püsiv töövõimetus    ja  korduvhindamise tähtaeg saabub 2016. aastal, tuleb  tal  endiselt  pöörduda  Sotsiaalkindlustusametisse,  kus  tal  hinnatakse  töövõimekaotust  ja  määratakse töövõimetuspension senistel põhimõtetel.

Alates 01.01.17  hindab  töövõimet  ainult  töötukassa.  Kui  inimesele  on  määratud  püsiv  töövõimetus  korduvhindamise  tähtajaga  2017.a või  hiljem,  tuleb  tal  otsuses  määratud korduvekspertiisi tähtajal pöörduda uueks hindamiseks töötukassasse. Töötukassa hindab tema  töövõimet uutel alustel ning maksab osalise ja puuduva töövõime korral töövõimetoetust. 

Kui inimese töövõime on osaline või töövõime puudub, on ta ka ravikindlustatud. 

Töövõime hindamine koosneb viiest sammust: 

•  Arstivisiit - inimene peab olema taotlusele eelnenud kuue kuu jooksul käinud pere-,  eri-  või  töötervishoiuarsti  vastuvõtul.  Arst  kirjeldab  tema  töövõimet  mõjutavat terviseseisundit ja sisestab andmed e-tervisesse.

•  Töövõime hindamise taotlus  -  taotluse saab täita ja esitada töötukassa osakonnas kohapeal, täita ja saata töötukassasse posti või e-posti teel või esitada töötukassa iseteenindusportaali kaudu. 

•  Eksperdiarvamus  -  ekspertarst  hindab  töövõimet  inimese  taotluse  ja terviseandmete põhjal, küsides vajadusel lisainfot teistelt arstidelt ja spetsialistidelt, kes  on  inimesega  tegelenud.  Eksperdiarvamus  koostatakse  üldjuhul  dokumentide põhjal,  ent  kui  inimese  andmed  taotlusel  ja  terviseandmed  dokumentides  on vastuolulised, võib ekspertarst kutsuda ta vastuvõtule.  Kui inimesel on  eriti raske ehk  töövõimet  välistav  seisund  (IV  astme  vähkkasvaja;  saab  dialüüsravi; on juhitaval hingamisel; väljakujunenud dementsus; raske või sügav vaimne alaareng; püsivalt  voodihaige),  kontrollib  ekspertarst  terviseandmetest  välistava  seisundi olemasolu ning koostab (lihtsustatud) arvamuse. 

•  Töövõime otsus -  töötukassa teeb eksperdiarvamuse põhjal otsuse, kas inimene on töövõimeline, osalise töövõimega või töövõime puudub. Töövõime hindamise otsus kehtib kuni viis aastat, eriti raske seisundi puhul vanaduspensionieani.  Osalise ja puuduva töövõime otsuse korral saab inimene kohe ka ravikindlustuse.  

•  Töövõimetoetuse  maksmine  osalise  ja  puuduva  töövõimega  inimestele. Vajaduse korral inimese  nõustamine  ning  tööturuteenuste osutamine  töötamise jätkamiseks või tööle saamiseks. 

NB! Töötukassa teeb töövõime hindamise otsuse 30 tööpäeva jooksul nõuetekohase töövõime hindamise taotluse saamisest arvates.  

Ravikindlustuse kaitse tekib ravikindlustuse andmekogusse kande tegemisest, mis praktikas tehakse  kohe töövõime hindamise otsusele järgmisel päeval.  [Seaduse  järgi peab  töötukassa esitama  haigekassale  andmed  inimesele  osalise  või  puuduva  töövõime  määramise  kohta hiljemalt 7  kalendripäeva  jooksul hindamisotsuse tegemisest  (praktikas  edastab  infosüsteem andmed  haigekassale  kohe  otsuse  tegemisele  järgmisel  hommikul).  Haigekassa  teeb ravikindlustuse  andmekogu  kande  hiljemalt  5  kalendripäeva  jooksul  töötukassast andmete saabumisest (praktikas tekib kanne kohe andmete saamise päeval).]  Ravikindlustamata isikud peavad tasuma ravi eest ise, v.a vältimatu abi korral.

Alates  01.07.2016  jõustuvad  töövõimereformiga  seonduvad  seaduste  muudatused,  mis mõjutavad ka ajutise töövõimetuse hüvitiste maksmise korda. 

Kehtetuks on tunnistatud seni kehtinud sätted:

1. töövõimetuspensionäridele makstava haigushüvitise 60- ja 90-päevased piirangud;

2.  üle  120-päevase  (tuberkuloosi  korral  üle  178-päevase)  haigusjuhtumi  pikendamise kohustus Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) otsusega;

3.  kohustus lõpetada töövõimetusleht püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päeval.  

Alates  01.07.2016  on  kõigil  töötavatel  kindlustatutel  õigus  saada  haigushüvitist  kuni  182 järjestikust kalendripäeva, tuberkuloosi korral kuni 240 järjestikust kalendripäeva.

Muudatused  jõustuvad  töövõimetuslehe  maksmisele  suunamise   kuupäeval,  s.t.  kui töövõimetusleht  suunatakse  maksmisele  seadusemuudatuse  jõustumise  alguskuupäeval (01.07.2016) või sellest hiljem.