Vähifoorum Vähifoorum
Kõrbe teeb ilusaks see, et kusagil varjab ta kaevu (A.De Saint-Exupéry "Väike prints")
 
 KKKKKK   OtsiOtsi   Liikmete nimekiriLiikmete nimekiri   KasutajagrupidKasutajagrupid   RegistreeriRegistreeri 
 ProfiilProfiil   Privaatsõnumite lugemiseks logi sissePrivaatsõnumite lugemiseks logi sisse   Logi sisseLogi sisse 

Soovin NÕUANNET!

 
Uus teema   Vasta teemale    Vähifoorum -> Arutelud, kogemused, soovitused
Vaata eelmist teemat :: Vaata järgmist teemat  
Autor Teade
Stella



Liitunud: 13 Dets 2011
Postitusi: 1

PostitusPostitatud: Teis Dets 13, 2011 8:16 pm    Teema: Soovin NÕUANNET! Vasta viitega

Tere! Ma pole siia kunagi varem kirjutanud, mõtlesin kaua, kas seda teha või mitte. Ma olen 20-aastane noor, kelle ema on suremas vähki või no nii tundub. Tal diagnoositi melanoom. Umbes 2 aastat tagasi saime sellele jälile, järgnesid mitmed operatsioonid, lõpuks ka keemia, kuid melanoom lõi edasi järjest kaugemale. Hetkel käib ta Tallinnas mingit ravi saamas, uus USA projekt. Tal on vähk levinud juba kopsu ja maksa, kompuuterit ei ole veel tehtud uut.. Ta on ka ise arst. Ja seetõttu on ta mulle ka öelnud, et ega pikast ajast rääkida pole. See kõik tuli minu jaoks nii äkki. Uskusin kaua, et ta saab terveks, et kõik saab korda, et see ei ole see, mida ma südames tegelikult juba kaua kartsin. Ühel hetkel aga rääkisime tõsiselt ja ta tegi mulle selgeks, et ma pean hakkama "asju ajama". Mu ema on minu ainuke sugulane, nagu reaalselt pole rohkem ühtegi sugulast, kuna olen üksikvanema laps, sugulased on haiguste kätte lahkunud ning olen üksiklaps. Meil on ka muidugi teisi muresid, ravimite jms pärast on kaelas võlad, millega tuleb minul ilmselt hakata tegelema. Lugesin foorumist ka seda, kuidas mõned räägivad, et lootust ei tohi kaotada jms. Aga ma ise olen juba pigem realist, kui ma näen vähki sõna otseses mõttes inimese kehal edasi minemas ja kuulen prognoosi, ei ole palju loota.

Miks ma kirjutan on see, et kuidas sellega toime tulla? kuidas taluda öösiti seda karjumist valust, mis teda piinab? Kuidas leppida olukorraga, et ainuke inimene kes veel olemas on, lahkub samuti varsti? Ja milliste tegemistega peaksin esimesena alustama? Ma ei ole kunagi korraldanud ka matuseid.. ja oma enda ema üksi maha matta saab olema väga raske.

Ma ise olen väga riskantse võimalusega melanoom saada, kuna mu isal oli ja emal on melanoom ning pole kunagi mõelnud, et see võiks ka minuga juhtuda. Aga nüüd panen endale sel nädalal aja, et saada teada, mis toimub. Sünnimärk läks katki... kas see tähendab alati et ongi nüüd kasvaja?

oleksin tänulik igasuguse tagasiside ja arvamuste eest.
Aitäh.
S.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Krissu
Site Admin


Liitunud: 23 Mai 2007
Postitusi: 832
Asukoht: Muuga

PostitusPostitatud: Kolm Dets 14, 2011 10:51 am    Teema: Vasta viitega

Probleem on raske ja ausalt öeldes pole keegi võimeline ega pädev õpetama, kuidas hingevalu vältida. Võib leida kaaslaseid ja tuge hingevalu leevendamiseks ja edasiminekuks jõu ammutamiseks.
Millega sa aga tegeleda saad ja KOHE on ema valud - PERHis on olemas onkoloogilistele haigetele valuraviarst, kellega soovitan kindlasti esimesel võimalusel konsulteerida.
Sinu kirjast ei selgunud, kus te emaga elate.
Palun helista mulle tel 6172 359, saame edasi rääkida ka koduse toetusravi võimalustest ja saan ka aidata infot leida muudest abivõimalustest, mida ja kuskohast taodelda.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Kersti



Liitunud: 23 Mai 2007
Postitusi: 879
Asukoht: Saue

PostitusPostitatud: Kolm Dets 14, 2011 2:03 pm    Teema: Vasta viitega

Tere, Stella!

Võta kindlasti julgelt Krissuga ühendust. Saad rohkem informatsiooni ja häid soovitusi.

Väga raske on sinu kirja lugeda, sest kujutame ette millist valu sa noore inimesena ema pärast tunned. Elu on tõesti kohati nii ülekohtune... Kuid kuidagi peab ju vastu pidama ja ikka edasi elama. Hetkel saaksime vähemalt siin foorumis natukenegi sind toetada ja saad vähemalt oma muresid kellegagi jagada. Ehk oskame mõnikord ka midagi soovitada.
Näiteks ravimite pärast tekkinud võlad. Kas olete selle murega pöördunud omavalitsuse sotsiaalosakonda? Millised on üldse ema sissetulekud? Kas ema on haiguslehel või kas tal on vormistatud näiteks töövõimetuse pension?

Enda sünnimärgi katki minemise pärast ära küll liialt muretse. Arsti juurde kontrolli tasub alati minna, kuid käsnalised (ehk nahapinnast kõrgemad) sünnimärgid võivad ikka mõnikord väheke praguneda. Mul endal selliseid mitmeid - melanoomid need kindlasti ei ole.

Ole tubli ja püüa hetkel elada vaid tänases päevas. Kui emal on täna parem, siis tunne sellest suurt rõõmu. Ära mõtle selle peale, mis võib juhtuda homme või ülehomme. Proovi igas päevas leida üles need väikesed head asjad, mis võiksid natukenegi hinge kosutada. Ette muretsemist on väga raske taluda - eriti siis kui ees midagi lootustandvat ei näe. Tegutsema muidugi peab, et kasutada ära kõik võimalused, et oma pere olukorda natukenegi parandada. See annab jõudu ja enesekindlust.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum MSN Messenger
Reasta teated:   
Uus teema   Vasta teemale    Vähifoorum -> Arutelud, kogemused, soovitused Kõik ajad on GMT + 2 Tundi
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1

 
Hüppa:  
Sa ei saa teha siia alafoorumisse uusi teemasid
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
Sa ei saa muuta oma postitusi
Sa ei saa kustutada oma postitusi
Sa ei saa hääletada küsitlustes


SwiftBlue Theme created by BitByBit
Powered by phpBB © 2001, 2002 phpBB Group
Tõlkinud: