Vähifoorum Vähifoorum
Kõrbe teeb ilusaks see, et kusagil varjab ta kaevu (A.De Saint-Exupéry "Väike prints")
 
 KKKKKK   OtsiOtsi   Liikmete nimekiriLiikmete nimekiri   KasutajagrupidKasutajagrupid   RegistreeriRegistreeri 
 ProfiilProfiil   Privaatsõnumite lugemiseks logi sissePrivaatsõnumite lugemiseks logi sisse   Logi sisseLogi sisse 

ÄLL - kõik sellega seonduv
Mine lehele 1, 2  Järgmine
 
Uus teema   Vasta teemale    Vähifoorum -> Süsteemhaigused
Vaata eelmist teemat :: Vaata järgmist teemat  
Autor Teade
HelinaM



Liitunud: 13 Veeb 2014
Postitusi: 8

PostitusPostitatud: Nelj Veeb 13, 2014 10:34 pm    Teema: ÄLL - kõik sellega seonduv Vasta viitega

[b]
Hakkab pihta...
[/b]

Esimene küsimus, mis pähe tuleb on ´´ miks mina?´´ Sellele ei oska vist keegi vastata ning kahjuks või õnneks on see küsimus suhteliselt tavapärane. Alguses leppida on raske. Ei mõista ega taha mõista. Tuttavate, perekonna ja sõprade lahked ning toetavad sõnad tõmbavad vahel isegi sügavamasse auku. Üritad olla tugev ja teha rõõmust nägu. Sisimas tunned end tühjana, üksildasena ning pidev nutu maik kurgus on ärritav.
Pole hullu. Elan üle. Olen tugev. Pean olema. Ole positiivne. Kõik saab korda. Sa ei kaota midagi ega kedagi. Kõik need lühikesed laused ning sõnad on kui igapäevane laeng, mida pead endale korrutama, et saada hakkama kõikide teiste toetavate inimeste küsimuste ning sõnadega. Mõtted kuhjuvad ning ülemõtlemine kerge tulema. Küsimusi on palju, et neid ei oska isegi küsida. Mis haigus see on? Kuidas see väljendub ? Missugune on ravi ? Kui kaua ravi kestab? Mida ravi endast kujutab? Mis on tagajärjed ja kõrvalmõjud ? Mida ma pean oma elus muutma ? Mis mind ees ootab ? Mis juhtub minu välimusega ? Kuidas suhtuvad ümberringi olevad inimesed minusse ? Kaua ma haige olen ? Kuidas ma saan hakkama finantsiliselt? Kuidas suudan olla ema oma lapsele ?!? Kuidas olla ihaldusväärne naine oma mehele ? Neid küsimusi on nii palju ( see on uskumatu ) aga vastuseid on vähe... Olen uurinud, lugenud. Võimalik, et mitte piisavalt. Selles olen suht kindel. Kuid siiski.
Küsides, mis põhjustas selle haiguse ? Keegi ei oska vastata. Kas mängus saatus või karma ? Võimalik, et lihtsalt ebaõnn ning kõige lohutavam - tervis oli lihtsalt kehva ning tuli selline haigus ja küll see ära kaob. Positiivne või mis Smile

Kirjutan kõigest. Äkki on kellegile sellest tulevikus kasu... kui ei.. siis vähemalt kirjutan endast selle halva kogemuse välja ning loodame, et sellega koos ka haiguse.
Algus
Naine. Ema 5,6 aastasle pojale. 23 aastane. Suhtes.
Märgid : Palavik, nõrkus, kiirenenud pulss, peavalud, higistamine. ( need olid siis märgid, mis sundisid arsti juurde minema)
Haiglas olnud alates 27.jaanuar 2014.
Minek Haapsalu traumapunkti (suured tänud valvearstile- sel päeval lastearst Vare ) lõppes sellega, et saadeti Tallinnasse PERHi. Kohe uuringud – luuüdi ( assa, kui valus tänu sellele, et vajalikke proove ei saadud hästi kätte ), seljaajuvedelik (pole midagi hullu ), mrt ?!? ( 2 tundi seal masinas... hullem kui luuüdi !! ), vereproovid ja kõik muu.
Algus arst arvas, et lümfoom ( raviks oleks keemiaravi ), päev hiljem 29.jaanuar diagnoos – äge lümfoidne leukeemia ehk ÄLL ( verevähk, mis tavaliselt esineb lastel või vanematel inimestel 55+ kui olen õieti aru saanud). Organid olid suurenenud ( maks, põrn, neerud, lümfid ) Neerud teevad arstidele muret. Kahtlaseks jääv asi on ka minu pidevad peavalud. Ehk võib öelda, et sain endale sünnipäeva kingituse ( sünnipäev ju 30. Jaanuar, sain 23 aastaseks ).
Arstiga rääkides anti ette paber, et kas sooviksin osaleda kliinilises uuringus ja et sellel mingi kindel protokoll, mille järgi mulle ravi teha. Kõik see oli liiga palju, nutsin-nutsin-nutsin. Kartus kõige ees oli suur. Raviks keemiaravi.
Raviga tuli alustada kohe. Sünnipäeval sain siis endale kaelale juhtmed külge. Ebamugav, nüüdseks harjunud. 31. Jaanuar keemiaravi algus. Tabletid, süstid ning pidev NaCl lahus, mille tore kõrvalmõju oli pidev wc käimine ning higistamine. Esimene nädal olin ühispalatis. Palavus, õhku polnud. Palavik langes, pidev väsimus, mis ennem oli hakkas kaduma. Antibiootikumide kuur kestis 8 päeva (iga päev kell 6 hommikul, kell 14 päeval ja kell 22 õhtul tilgutiga ) ja loomulikult kõik muud vedelikud ja ained, mis mulle sisse vaja anda.Nädal hiljem viidi mind erapalatisse.
Erapalatisse viimine oli hea. Palat korralik. Isegi suur TV olemas. Luksus missugune.
Päevad on kõik samasugused. Poole 7 paiku hommikul vereproovid, pool 9 hommikusöök, 10st tilgutid külge ( 3 l vedelikku iga päev, selle juures kõige tüütum see, et vahel on see 3 l kella 18 õhtuks tilgutatud, samas pean olema selle otsas poole ööni) ,arsti visiit, poole 13 lõuna, jälle passimine, poole 18 õhtusöök, jälle passimine. Vahepeal käivad läbi koristajad, hooldajad, kes annavad ravimeid tilguti kaudu või süstid. Iga söögikorraga loomulikult ka tabletid. Omapärane asi on see, et igaks õhtuks on sul tableti karbis Xanax. See ei ole kohustuslik sisse võtta, kui vaja siis võta. Pakutakse ka unerohtu. 14.veebruar siis kolmas põhiannus ravimeid nelja osaliselt nn paketist. Lisaks tehakse uuesti luuüdi proov, et esimesed vastused kas ravi mõjub. Näpud risti. 13. Veebruar taheti panda PORTA ( see pisikene kapsli moodi asi, mis läheb rinna peale naha alla) kahjuks see jääb ära, kuna mingid asjad mul langesid ja ei taheta riskida sellega, et tekib mingi infektsioon. See tähendab ka seda et olen nn reziimis ( minu juures võib käia kindad käes, mask ees,terve. Ise palatist välja minna ei ole soovitatav, kuna tegemist siiski haiglaga ja ma eriti vastuvõtlik nakkustele jne jne jne. ) Uus aeg PORTAle 17.veebruar.
Keemiaraviga kaasnevad erinevad kõrvalmõjud. Juustekadu on suhteliselt garanteeritud, seda juba tunda praeguseks ajaks. Tänu mingisugusele ravimile põsed lähevad ümaramaks. Nahk hele, kaame. Iiveldus mul puudub, seegi hea. Näpu otsad on tuimad, samas surisevad. Minule halvaks kõrvalmõjuks on kõht. Ei saa juba praegu paljusid asju süüa. Kui isegi võiks, siis parem jätan menüüst kõrvale, kuna ei taha hakata kaalust hullumoodi juurde võtma. Kõhuvalud ja kõht vahel nagu paistetaks ülesse ja tekiks nagu raseda kõht. Saan nüüd kõhusüste ja tilgutiga veel ravimeid. Keemiapomm... Toitumisest kirjutan hiljem.
Kõige selle juures pakub haigla veel sotsiaaltöötajat ja psühholoogi. Hetke seisuga pean veel haiglas olema 2,5 nädalat, kui ei teki tüsistusi ning siis saab korraks koju.

See kõik on alles algus. Ei tea, mis mind ees ootab ja kuidas ma hakkama saan. Tean vaid seda, et alla ma ei tohi anda ja vähile keskmist sõrme ma näitan. Edu mulle ja eks varsti kirjutan jälle ! Smile
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum Saada e-mail
Siirilii



Liitunud: 10 Dets 2013
Postitusi: 119

PostitusPostitatud: Reede Veeb 14, 2014 7:17 pm    Teema: Vasta viitega

Ma ei tea sinu haigusest suurt midagi, kui aus olla ei tea ma ka oma haigusest midagi Kõik ka minul veel alguses. Soovin sulle, et sa oleks vapper, küll saab sinuga kõik korda.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
li-li
Site Admin


Liitunud: 23 Mai 2007
Postitusi: 912
Asukoht: Läänemaa

PostitusPostitatud: Laup Veeb 15, 2014 7:37 am    Teema: Vasta viitega

Sellistel hetkedel on tunne, et aeg meie ümber on veniv ja tatine. Ka kõige hallim sügispäev tundub särav, võrreldes meeleoluga, mis küsimuste kuhja all olematuna näib. Korraga võib tunduda haiglasein ainsa lohutajana, sest kuskil nurgas sosistab lootus - Meil on tasemel meditsiin ja parimad arstid!
Anna ikka teada, kuidas sul läheb ja mida sa tunned. Paljudel on siin kogemus, kuidas läbi "hallide kivide minnakse" ja kui soovitada ei oska, siis oleme siiski sinuga koos....
Õnnistust ja tervist! Smile
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Krissu
Site Admin


Liitunud: 23 Mai 2007
Postitusi: 832
Asukoht: Muuga

PostitusPostitatud: Esm Veeb 17, 2014 11:06 am    Teema: Re: ÄLL - kõik sellega seonduv Vasta viitega

HelinaM kirjutas:
/.../Esimene küsimus, mis pähe tuleb on ´´ miks mina?´´ Sellele ei oska vist keegi vastata ning kahjuks või õnneks on see küsimus suhteliselt tavapärane. /.../


See küsimus on tõesti tavapärane, seda esitavad endale kõik, kellega selline asi juhtub. Sinna lisandub tavaliselt põhjuste otsimine - süüdistatakse ennast (kui oleksin teinud nii või naa, elanud tervislikumalt, vähem stressanud, vähem rabelenud, veel rohkem trenni teinud jne jne, poleks ehk haigust tulnud...), keskkonna süüdistused (saastatud õhk, säilitusainetega toit...), jms.

Mind aitas sellest surnud ringist välja palatikaaslase muuhulgas poetatud mõte, et ju see on mingi vajalik õppetund eluteel uue suuna leidmiseks. Aga et selleks uue suuna äratundmiseks on vaja 1) aeg maha võtta ja 2) kogeda, et keegi meist ei ole igavene ja seetõttu tuleb elada olevikus, mitte "kunagi siis, kui... (pärast jaanipäeva, lapsed suured, pensionipõlv käes...).

Omast kogemusest julgen soovitada - toetu inimestele enda ümber. Ära karda näidata oma nõrkusehetke nendele, keda sa usaldad ennast kinni püüdma, kui kukkumas oled. Julge küsida abi. Kuula teiste samalaadses olukorras olijate/olnute kogemusi, kuid võta nende kogemustest kaasa vaid endale vajalik. Ära häbene oma muutuvat välimust, kaotatud juuksed kasvavad tagasi.

Sa oled pika tee alguses. Teekonna marsruut on küll koostatud, kaardilugeja rollis sinu raviarst. Ent ette võib tulla ootamatusi, uusi teekäänakuid, tõuse ja langusi, kurve ja ristteid. Vähe on neid matku, mis kulgevad täpselt plaani järgi. Kunagi tulevikus on meenutus sellest raskest matkast.
Hea on üles kirjutada üksikasju, tundeid, mõtteid, sähvatusi. Mina seda ei teinud ja kahetsen. Üles kirjutamisest ja oma mõtete jagamisest on tõenäoliselt kasu nii sinule endale kui ka sind toetavale võrgustikule mõistmaks, mis sinu sees toimub ja kuidas sind kõige paremini aidata saab.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
kerahein



Liitunud: 25 Mai 2007
Postitusi: 256
Asukoht: Viljandimaa

PostitusPostitatud: Esm Veeb 17, 2014 1:54 pm    Teema: Vasta viitega

Krissu, imeline inimene oled, ma kirjutan kahe käega alla sinu jutule!
Selle võiks suurelt onko ooteruumi seinale panna ja igaüks endale koju üles riputada.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
annabel



Liitunud: 21 Nov 2013
Postitusi: 106

PostitusPostitatud: Esm Veeb 17, 2014 2:16 pm    Teema: Vasta viitega

Nõustun 100% Krissuga ja kui oleksin seda näinud oma pika haiguse teekonna alguses, oleks vast nii mõnigi peatäis nuttu ja kaaskondsetele öeldud halb sõna jäänud olemata...paraku "oleks" on hea poiss!
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
piret



Liitunud: 21 Okt 2012
Postitusi: 64

PostitusPostitatud: Nelj Veeb 20, 2014 1:55 pm    Teema: Vasta viitega

Tere!

Olenkõik selle juba läbi teinud mis sina praegu,loe mu sissekannet siis saad enam vähem aimu mis sinuga edasi tehakse.Positiivsus aitab kindlasti ravile palju kaasa ja kindlasti ka lähedaste toetus.Alguses on raske aga siis läheb kergemaks.Kui sul on küsimusi siis võid minuga ühendust võtta ka maili teel pippi1984@hot.ee. OLE HÄSTI VAPPER!
Smile
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Lyblykas



Liitunud: 1 Aug 2012
Postitusi: 194
Asukoht: Tartu

PostitusPostitatud: Nelj Märts 06, 2014 7:00 am    Teema: Vasta viitega

Hei hei!

Jõudu ja jaksu sulle! Algus on alati hästi raske , segadusttekitav ja keeruline , ei saa nagu päris täpselt aru mis arstid räägivad jne. BAiks sulle www.leukeemia.ee seal on ka lehekülg kus on ära selgitatud verenäitude lühendid , seega saad hakata oma haigusest sotti saama. Oma vaenlast peab ju tundma Wink

ÄLL ravi on küll hästi pikk aga postiivne on see , et peale esimesi pikemaid ravisid tulevad sul lhemad ravid ja saad olla kodus oma lapse juures rohkem kui haiglas olla. Mina ise läbi teinud ÄML (äge müeloidne leukeemia) mille ravid olid 35-45 p korraga. Ja neid ravisid oli mul 6tk. Oleksin pigem jooksnud haiglavahet ja saanud päevaseid keemiaid kui need pikad üksiolemised haiglas.

Jõudu ja jaksu , pea vastu , sind ootavad ees igasugu rõvedused olen aus sinuga aga sa harjud sellega ja see muutub teatud mõttes su uueks elustiiliks. Katsu keskenduda muule sul on super hea sul on laps , sinu elumõte , sinu armastusevili sinu maailma parim aare. Tema nimel oled sa nõus olema vapper , tugev ja saama terveks! Muidugi ei pea olema alati rõõmus ja naeratama täiesti okei on vihastada ja olla torris ja pillida , see on jumala okei. Xanaxi võtmine on ka täiesti OK sest pole mõtet end muremõtetega kurnats Xanax on hea rohi päval ta uniseks ei tee vaid võtab muremõtted ära ja öösel laseb magada ilma , et hommikul nagu uimane kana oleksid. Unerohu puhul hoiatan - see on paganama mõru Very Happy veeklaas kärmelt lähedale!


Kallistan sind ja saa terveks! Võid ka minu poole alati pöörduda kui mured kimbutavad , meil sama ravi küll pole aga muremõtted võid alati mu meilile teele panna kristiinabianka@gmail.com. Vahest on lihtsam kirjutada võõrale kui rääkida lähedasele. Ja vähihaiged mõistavad teineteist nagunii poolelt sõnalt.. lähedased vaid tahaksid mõista ja väidavad et mõistavad tegelikult pole neil meie sisemistest tormidest õrna aimugi..
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum Saada e-mail
HelinaM



Liitunud: 13 Veeb 2014
Postitusi: 8

PostitusPostitatud: Laup Dets 20, 2014 9:52 pm    Teema: ligikaudne jutustus, mis toimunud Vasta viitega

Sellest, millal siia viimati kirjutasin on möödas pikk aeg. Selle aja jooksul on nii mõndagi toimund- kas nüüd heas või halvas mõttes, seda ma ei oska öelda. Olen elus... see peaks vist ikka tähendama, et heas. Üritan kirjutada, mis selle aja jooksul siis toimunud.
Kirjutasin viimati 13. Veebruar 2014.
14. Veb. Sain selga kolmanda süsti, võeti ka luuüdi proov. Selleks ajaks hakkas juukseid juba väga palju ära tulema. Arvan, et ka sinna paika kukkus see aeg, mil lasin juuksed maha ajada. 18. Veb – kael paistes kohast, kust mulle pandi kanüül. Arst ei julgenud riskida selle jätmisega, seega tuli see eemaldada. 20. Veb – pandi käe veeni pikk kanüüli moodi asi, mis ulatus veeni siseselt kuni õlani ( oleks pidanud edasi minema kuni südameni, aga kuna seda pole eriti kunagi tehtud või minu isiklik eripära siis see jäi sinna maani ). Sellest tekkis mulle käele väga suur hematoom. 26. Veb- lõpuks pannakse PORT. 28. Veb- proovid näitavad kehas vähirakke 11 %, peaks olema alla 5 %, seega mind tõstetakse kõrgema riski peale ja hakatakse liikuma luuüdi tüvirakkude siirdamise peale. Käisin Tartus rääkimas Ain Kaarega. Võeti verd, et hakata otsima mulle sobiva doonori leidmisega.Doonor olemas. Ülejäänd aeg ikka sama, keemia, sai isegi vahel koju. Tundub kõik tavaline ja hästi, aga nii siiski ei läinud. Peale 3. Keemiat tekkis mul tugev infektsioon.Selleks ajaks oli teada, et vähk remissioonis. Palavik kuni 40, 5 korda päevas. Nii kui arstid palaviku alla said, nii see ka kohe tõusis. 21. Aprill 2014 diagnoositi mul keemiaravi tagajärjeks tõsine seeneinfektsioon kehas ( neerud, maks, põrn, kopsud). Kohe ütlen ära, et arstid ei tea siiani miks see tekkis ja mis seeneinfektsiooniga tegemist on. Alates sellest veetsin haiglas järjest ligi 3 kuud. Pidev võitlus. Küll palavikud, küll kõhuprobleemid. Arstid panid peale erinevaid seenerohte ( veenikaudsed). Alguses ka antibiootikumid, aga need ei aidanud. 1. Juulil tehti kompuuter. Vastuseks muutusteta. Pidev probleem oli palavik. Põletiku näitajad püsisid kõrgel ( terve aja jooksul 100 – 250 ). Rohtudeks – Fungizone, ambizone jt... praeguseks olen saanud 5 erinevat ravimit. 14. Juuli sain lõpuks koju kodustele ravimitele ( katsetus, kas mõjub ). Sain 2 nädalat kodus olla ja mida imet... ravimid ei mõju. Põletiku näitajad 180. Kuid palavikuta. Jälle haigla... Ühesõnaga, ei mõelnud ma enam vähist vaid infektsioonist, mis ei lubanud mul saada ei keemiat, ei siirdamist, ei normaalset elu. Aeg möödus ning saime niikaugele, et põletikunäitajad püsisid 30 kandis. Rohud hakkasid mõju kaotama. Sain koju. Selleks ajaks kujunes oktoobri lõpp. Nüüdseks olen ma ikka veel kodus. Käin haiglas. Viimane Mrt toimus novembris, mille vastuseks- infektsiooni kolded tunduvamalt väiksemad kuid põrn muutub aina hullemaks. Arstid ei taipa, mis toimub. Kodus võtan hetkel V-Fend ravimit. Arstide arvamus läheb kaheks. Osad arvavad, et pole vaja siiski siirdamist teha kuna vähk ilusti remissioonis, kuid samas vähi tagasituleku oht on suur. Jällegi ühesõnaga, nii kaua kuni mul infektsioon ei saa keemiat, ei saa siirdamist. Tuleb vaid loota, et vähk ei tuleks tagasi. Ning nii ma siis elan- Päev korraga. Uuel aastal uuesti mrt ja siis vaadatakse, mis edasi.
Ootan juba päeva, mil öeldakse - Te olete terve.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum Saada e-mail
HelinaM



Liitunud: 13 Veeb 2014
Postitusi: 8

PostitusPostitatud: Nelj Veeb 19, 2015 11:22 am    Teema: The story goes on... Vasta viitega

Hei...
Nii... käisin siis mina MRT. Ootasin vastust 2 nädalat. Mu vastuseks tuli, et põrn, mis ennem on olnud hull on nüüd parem aga see eest maksas ja neerudes uued kolded. Kahtlane või mis. Verenäitajad siiski head. Enesetunne supper. Energiat on ja tuju kah suht hea. Võtan oma ravimeid edasi. VFend ( seeneinfektsiooni jaoks ). Arst otsustas, et teeksime biopsia vasaku neeru koldest, et lähemalt uurida, mis viga ja miks see ei lähe paremaks. Nii see sai ka tehtud. Helistasin 12. veebruaril arstile ning vastus, mis ma sealt sain ei olnud hea. See mis arsti arvas olevat seeneinfektsiooni kolle oli hoopis vähk. Leiti plaste ehk vist siis vähirakke. Paluti 16. veebruar haiglasse tulla. Tulin, tehti vereanalüüsid jne. 18. veebruar luuüdi. Kahjuks on luuüdis ka vähk. Ühesõnaga Vähk on tagasi. jipikajeee....( irooniaga loomulikult ). Täna siis rääkisin arstiga, mis edasi. Raviplaan olemas. Ideaal korras siis peaks siirdamine toimuma äkki 3 kuu pärast kui keemia läbi saab. ( nädal keemiat, nädal puhkan, nädal keemiat jne ). Ei tea kas keemia mõjub. Me ei ole ka kindlad, mis toimub mu seeneinfektsiooniga kuna mrt piltide pealt näeb vähk ja infektsioonikolded samamoodi välja. Loomulikult on riskiks uued infektsioonid ja mured. Ning suur küsimus : Kas keemia ikka mõjub ? seda saan teada arvatavasti 4 nädala pärast. Kui keemia ei mõju, siis arst ütles et tuleks üritada mingeid eksperimentaal ravisid.Kuid selles ma ei ole kindel.Aga eks näis mis aeg toob. Loodame parimat. Oma silmas ma näen et keemia mõjub, saan siirdamisele. Siirdamisel läheb kõik hästi ning äkki max 1.5 a pärast saan elada peaaegu jälle normaalset elu. loodame.näpud risti.


PS: Good to be back home ( PERH ), ja oi kui tüütu on igapäevane kirjapanek oma vedeliku joomisest ja väljastamisest. Smile[/b]
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum Saada e-mail
Eenu



Liitunud: 20 Dets 2011
Postitusi: 15

PostitusPostitatud: Laup Veeb 28, 2015 8:41 pm    Teema: :) Vasta viitega

Jõudu ja jaksu Sulle, ole tugev. Peale siirdamist läheb kõik ülesmäge! Smile
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
HelinaM



Liitunud: 13 Veeb 2014
Postitusi: 8

PostitusPostitatud: Laup Aug 01, 2015 8:22 pm    Teema: Eeljutt, mis toimub ning mis edasi... Vasta viitega

b]Kirjutan siia suhteliselt päev päevalt, et hoiatan : pikk ja vb igav. Siis keegi, kes seda kunagi loeb, teab missugused võivad päevad olla ja kui pikalt võib ravi kesta.[/b]

19.02 - Keemia siis täies hoos. Hommikust hommikuni ja edasi tilgutite küljes. Üritati tilgutiga Ambizone, 15 min tilgutatud siis selle peale tekkis reaktsioon (südamest tulid valud, mis kiirgasid edasi kopsudesse ... kokkuvõtteks terve keha krampides ja väänlesin nagu kringel ). Ambizone lõpetati koheselt ja süstlaga anti rahustit või valuvaigistit, ma ei tea.. ma piinlesin. Peale seda tekkis mega suur uni ja magasin pm hommikuni välja.
20.02- Keemia, loputsused, 3 tunni tagant ph proov. Igatsen oma põnni. Käed muutuvad tuimemaks.
21.02- Põsed ümaramad ja punased hormoonist. Veel tagasikasvanud juukseid ära ei tule. Energiat on palju. Und ei tule.
22.02- Iga minut haiglas tundub kui tund. Tahaks midagi head süüa... mu emme tõi mulle süüa.kallis ema on mul ikka Wink Sisendan endale iga päev, et sa saad hakkama. Sa suudad. Mõtle lapse peale. Tal peab olema ema. Mis need mõned aastad, kuud, päevad ,tunnid on selle kõrval, kui ülejäänud elu (vähemalt pensionini ) oled sa olemas. sa elad !!! Magamise ühispalatis võib unustada, kui su palatikaaslasteks on vanemad daamid, kes ,viisakalt öeldes, nohisevad nagu kolm põrsakest
23.02- Vähirakke peale esimest keemiat peale vähi uuesti avastamist 50 %. Ei osanud sellel hetkel midagi arvata. Oskasin mõelda ainult koju saamisest korraks, kasvõi päevaks.Pidevalt iga päev ka vererõhu mõõtmine ja palaviku mõõtmine.Keemia kõrvalmõjusid mul õnneks pole. Tänan selle eest.Palju aega on mõelda elu ja kõige üle. Peab vaatama, et üle ei mõtleks.
24.02. Vabariigi aastapäev 97 a.- Söögiisud jälle töötavad. Muidu kõik tavaline. Huvitav asi on see, et vabariigi tähtsa päeva puhul on jällegi kahjuks tavaline toit ja õhtusöögiks on kaks pannkooki, õun, mangojogurt. supper lux.. eelmine aasta oli ikka kapsas, kartul, liha.
25.02- Hemoglobiin lausa üle 130. Kurgus kuidagi kahtlane tunne.
26.02- Suu valutab. Limaskestad veits vist katki vms. Uudis missugune. Sain koju Smile ( Koju sõit oli õudne. Tundsin end nõrgalt. Palav.Jube. Sõitsin Tln bussiga Rakverre. Oleks saanud ka autoga, aga ma ei taha teisi tüüdata.. jh, isegi oma ema. Ma sain ju hakkama ) Kodus lasin sõbral kõhusüste teha. Uskumatu aga ta on ainuke inimene, kes on suutnud nii süstida, et mul valus pole. tänan teda selle eest Smile
11.03- Tegelikult tulin haiglasse 10.03 varakult, et saaks teha luuüdi uuringu. Suu siiani õrn ja valus. Tahkeid asju süüa ei taha. Juuksed hakkavad ära tulema. Karvu kõikjal. Vähirakud kukkunud 50 % pealt 5 % peale.
12.03- Nägu punane ja paistes. Padi hommikul juukseid täis. Selline tunne tuleb, et haiglas ei saa normaalne välja näha.
13.03 (reede)- Seljasüst. Viigimaa tegi, oi kui valus. Pisarad tulid silma. Ma olen nutnud suhteliselt vähe alates oma diagnoosi saamisest. Kuid alati ma hakkan siis nutma, kui ma tunnen füüsilist valu oma ravi või vähi pärast. Siis ma hakkan haletsema, nutma, mitte mõistma, küsima: Miks ?!? Siis võtan end kokku ja kõik jälle korras. Päev korraga ja võtame asja veidikese naljaga.
14.03 - Väsinud.
15.03- Kannan jälle rätikut, ei suuda neid karvu ära kannatada.
16.03- Kella 11 paiku tuleb arst ja laseb mul koju minna kuni reedeni Smile Selleks ajaks peaks langus kohale jõudma.
20.03- Täna oli päiksevarjutus, ma sõitsin samal ajal Rkv Tln poole bussiga. PERH-i riietehoiu tädi tunneb mind juba ära. Ma olen siin juba aasta aega käinud. Ei imesta selle üle. Samas nii armas ja tore. Passimine.
21.03- igav.
22.03- igav.kõik siiani korras.
23.03- vereülekanne 2 kotti. trombokate ülekanne 1 kott. antibiootikumid igaksjuhuks, kuna ühe mõõtmise järgi oli temp. 37 kraadi.
24.03- seljavalud,jalavalud.valud.Leukod 0.5, arst ütles, et kasvavad ja see põhjustabki neid valusid. Hemoglobiin 90-ga.
25.03- Tunnen kuidas keha hakkab nõrgenema. Helina, võta end kokku.. liiguta end.võimle !!! motivatsiooni kõne endale Wink reziimist väljas. käis kähku.
26.03 - Leukod üle 3. põletiku näitaja 24. Ikka valud veidike. antibiootikumid ka veel peal.
27.03 - KOJU Very Happy
6.04 - tavaline, vereanalüüsid.
07.04 - luuüdi proov, kompuuter. Hemoglobiin 80-ga. põletiku näitaja 40-ga.Ravi hakkab alles neljapäevast.
08.04 - 1 kott verd. põletiku näitaja 20-ga.
09.04- Igatsen Põnni nii palju. Luuüdis vähirakke pole.. jeei Smile Maks on mingit moodi kollete poolest hullem. Teised organid on paremaks läinud. 5-6 päeva keemiat (2 kotti 2 tunniks siis 1 l kott 36 tunniks, 4 tabletti, väike pudel veel midagi). Ilma siirdamiseta elama ei jää. See tuleb ette võtta !!!
( Vahepeal kirjutan, et pikemad ajad kui ei olnud haiglas pidin vähemalt 1 korra haiglas, kas oma perearsti või tln,vereproovi andmas käima. Mida rohkem suve poole sain haiglas ainult keemiat ja languse ja tõusu pidasin kodus üle ilma probleemiteta. )
10.04 - ph proov iga 3 tunni tagant. Ph peab olema 6,5 mul täna kuidagi koguaeg 7. Saan soodat lisaks. Põletiku näitaja 12. Seljasüst Viigimaa poolt.
11.04 - Lemmik... vedelikuväljundaja veeni Smile paneb ikka edasi tagasi wc vahet jooksma. Nägu ikka ümar ja punane ( hormoonist ). Tunnen end paksuna. Olen ka juurde võtnud, nii et tunne vastab tõele.
12.04 - ph proove enam pole. Kuue paiku õhtul lõppuks tilgutis natukeseks lahti. FREEDOM.
13.04 - Õhtul ja öösel sain tilguti vabalt olla. Suu limaskest jälle kahtlane. Põletiku näitaja 1.5. Muidu näidud ka head.
14.04 - Tavaline loputus. Kätte lihassüst. Vähk on remissioonis. Ei tea kuidas reageerida. Kuna see ei muuda hetkel midagi. Täna saab koju. 9-l päeval. Kodus kõhusüstid, noxafil.
20-22.04 - Läksin haiglasse 20-l. Kodus olin koguaeg väsinud, nõrk, valud hormooni pärast jalgades väga hullud. Suu olukord hull. Leukod 1.7. Antibiootikumid suu jaoks peale kohe. Leukod 3-ga, põletiku näitaja 20-ga. Arst ütles, et elasin languse kodus üle. Nüüd passin haiglas nii kaua kuni uus keemia peale hakkab.***
Kahjuks peale seda mul märkmed puuduvad, aga pm.. passisin niikaua haiglas, sain keemia ära , läksin koju. Kodus saingi olla mai algusest pm. Kodus oli ikka natuke raske. diivan oli parem sõber. Ema aitas palju, aga kõik see halb kestis max nädal, siis oli jälle hea olla ja langus möödas. Suve alguses juuni kuus tuli põnn ka Rkv. Olime koos kuni 28.juulini. Armastan teda.
Käisin juuni lõpus Tln vereproovi, luuüdi proov andmas ja kompuutris. Kõik head niivõrdkuivõrd. 6. juuli Tartusse A.Kaarega vestlema. Pm, kui arst ütleb sulle, et mine kella 9-10 kohale, siis sellel pole mõtet. Mine alles peale 11. Ma ootasin kolmveerand 12ni, olime kohal 9st. Aga ma saan aru. Tal on väga palju tööd. Õde võttis verd. Ja minu kallis õde registreeris end doonoriks. Tänan teda südamest selle teo eest. Ta kahjuks ei saa aidata mind, aga ta aitab kedagi, kes vajab tema abi kunagi. Ma olen uhke ta üle. A.Kaare hakkab siis tegutsema ja ütleb, et arvatavasti siirdamine siis augusti teisel poolel.
Ükspäev helistab mulle A. Kaare ja ütleb, et 28.juuli palun tule Tartusse sisse ja 6.august on su tüvirakkude siirdamine. Ma lõpetasin kõne ja hakkasin nutma. Ma läksin oma pisikese poisi juurde, kes vaatas multikaid ja tegin talle suure kalli ja ütlesin, et armastan teda. Tema pärast ma pingutan, tema on minu Päike. Ma ei tea, kas ma nutsin kergendusest, kartusest või, et see tuli ootamatult ( ma palusin arsti, et kui saab siis teha siirdamine peale 15.augusti, siis on minu põnnil sünnipäev, saab 7a. )
Kalendrist vaadates oli 28.juulini aega 10 päeva. Neid kümmet päeva ma nautisin olin emaga koos. Alustasime ema majal elutoa remonti. Olin põnniga. Käisin herneraksus niivõrdkuivõrd. Käisin mu lapsepõlve linnas Hps täditütre tüdrukuteõhtul ja pulmas. Käisin õega Hps esimeses sushi kohas söömas, mida ta kaua ootas. Sest ta ootas minu järgi, millal ma Hps tulen. Lubasime teineteisele, et lähme koos. Nägin jälle traditsiooniliselt Ameerika autosid.. Olin oma perega, sest ei tea, mis võib juhtuda.
Tulin 28.juuli Tartusse. Esimene päev vaikne rahulik. Võeti vereproovid. 29.juuli pandi mulle vasaku rangluu alla kateeter. See koht oli 1,5 päeva hell. Käisin röntgenis. EKG-s. Kõik korras. kõik hästi. Nüüd kui ma seda kirjutan on kuupäev 1.08. Teine päev keemiat. 2 päeva ees. Esmaspäevast hakkan uut rohtu saama, mis surub mu immuunsuse alla. Siis pidi ka kehvemaks minema. Neljapäeval mu uus sünnipäev. Kaua oodatud siirdamine. Praegu talun keemiat hästi. Arvetanud sellega et vähemalt 2 kuud olen Tartus haiglas ja mind ei saa külastama tulla vähemalt 3-4 nädalat. Pean üliettevaatlik olema bakteritega. Peale siirdamist kui haiglast välja saan pean käima kuskil 6 kuud iga nädal Tartus vereproove andmas ja 9 kuud vähemalt tablette sööma. Eks seda näitab aeg..
Suur Aitäh õdedele, hooldajatele, põetajatele, arstidele, kes aitasid kaasa minu haiguse ravimise puhul ja, kes aitavad ka edaspidi. Pikk tee on veel minna. Suur Aitäh mu perekonnale ja sõpradele, kes on mulle toeks siiani ja kes on ka edaspidi. Ning kõige suurem Aitäh mu põnnile, et ta on mul olemas.

Päev korraga

Ühel päeval, inimesed, kes sinusse ei uskunud räägivad, kuidas nad sinuga tutvusid.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum Saada e-mail
li-li
Site Admin


Liitunud: 23 Mai 2007
Postitusi: 912
Asukoht: Läänemaa

PostitusPostitatud: Teis Aug 04, 2015 8:24 pm    Teema: Vasta viitega

Oleme mõtetes sinuga Smile
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Kersti



Liitunud: 23 Mai 2007
Postitusi: 879
Asukoht: Saue

PostitusPostitatud: Kolm Aug 05, 2015 9:00 am    Teema: Vasta viitega

Suured tänud, et foorumisse oma loo kirja panid! Kindlasti on saatusekaaslastele sellest tuge...
Homseks sulle kõike-kõike head! Oled väga tubli! Kindlasti pead sellele kõigele vastu ning saad palju tervemana oma armsa põnni juurde...
Anna ikka endast jälle teada.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum MSN Messenger
li-li
Site Admin


Liitunud: 23 Mai 2007
Postitusi: 912
Asukoht: Läänemaa

PostitusPostitatud: Nelj Aug 13, 2015 6:58 pm    Teema: Vasta viitega

...juba tahax kannatamatult edasi lugeda, kuidas siirdamine läx ja kuidas end hetkel tunned Cool ?!
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Reasta teated:   
Uus teema   Vasta teemale    Vähifoorum -> Süsteemhaigused Kõik ajad on GMT + 2 Tundi
Mine lehele 1, 2  Järgmine
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 2

 
Hüppa:  
Sa ei saa teha siia alafoorumisse uusi teemasid
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
Sa ei saa muuta oma postitusi
Sa ei saa kustutada oma postitusi
Sa ei saa hääletada küsitlustes


SwiftBlue Theme created by BitByBit
Powered by phpBB © 2001, 2002 phpBB Group
Tõlkinud: