Vähifoorum Vähifoorum
Kõrbe teeb ilusaks see, et kusagil varjab ta kaevu (A.De Saint-Exupéry "Väike prints")
 
 KKKKKK   OtsiOtsi   Liikmete nimekiriLiikmete nimekiri   KasutajagrupidKasutajagrupid   RegistreeriRegistreeri 
 ProfiilProfiil   Privaatsõnumite lugemiseks logi sissePrivaatsõnumite lugemiseks logi sisse   Logi sisseLogi sisse 

Lillekese v2hilugu
Mine lehele 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7  Järgmine
 
Uus teema   Vasta teemale    Vähifoorum -> Rinnavähk
Vaata eelmist teemat :: Vaata järgmist teemat  
Autor Teade
lilleke123



Liitunud: 22 Juul 2015
Postitusi: 79

PostitusPostitatud: Esm Juul 27, 2015 3:11 pm    Teema: Lillekese v2hilugu Vasta viitega

Tere ka minu poolt.
Sain pea kuu tagasi minagi omale selle karmi diagnoosi. Aga et küsimuseni jõuda räägin oma loo algusest.
Mingil hetkel leidsin, et iga jumala päev näen ma teavet rinnavähi kohta. Kui teen tv lahti, oli reklaam, et mine uuringule, avan raadio jälle sama asi, avan ajakirja no ei ole võimalik jälle töö juures minnes juhataja kabinetti, leian tema laualt mommograafiasse mineku saatekirja... Ei no pole võimalik, mis sis toimub... Egas midagi kui magama minnes lihtsalt nii muuseas katsusin oma rinnad läbi ja kohe esimene mida tundsin oli tükike parema rinna ülemises sektoris. Kas tõesti, ma ei suuda seda uskuda, ongi kasvaja... ma kohe tundsin nii.
Peale seda avastust ma enam mingeid reklaame ei kohanud. Panin kohe arstile järjekorda... ootasin ja närveerisin 3 nädalat. Tema ei avastanud ka katsudes nagu midagi siis pikali olles, aga jh midagi nagu oleks... Saadeti mammosse... jälle ootasin 3 nädalat, kuna seda sai teha alles peale päevi. Seal käik polnud hull, päris ok oli. Tulemuse sain teada juba järgmine päev, kui helistasin oma arstile, kes ütles, et pean ultrahelisse lisauuringule minema, et mammo näitab mingit väikest varju, mis võimalik, et polegi midagi, või on tsüst. Mu maailm kukkus kokku, olin päev otsa mustas augus. Kas tõesti kõik on nii nagu kardan??? Ei ole võimalik. Ultrahelisse ootasin irooniline onju, aga jälle 3 nädalat.
Selle kabineti ukse taga oodates olin kui püssirohu tünni otsas, miski mu sees teadis, et on halvasti, osa aga uskus, et äkki läheb kõik hästi. Aga jh, ei läinud hästi, sealt leiti mitmekoldeline kasvaja. Põhi kasvaja 1cm suurune kuskil ja kaks pisikest lähedal alla 0.5cm. Lümfid puhtad.Võeti kohe ka koeproovid Olin paanikas, aga uh arst rahustas mu maha ja pani kohe aja ka mammoloogile/onkoloogile. Sinna sain 10 päeva pärast... kohe peale jaaninädalat, siis pidid ka proovide vastused tulema, et millega täpselt tegu.
Arst tundus tore ja rääkis kõik kenasti ära, mis mind ees võib oodata. Kuigi tema jutt oli enamasti just konkreetne ja range, ei mingit ilustamist. Saatis ka magnetisse, jälle oodata pea kaks nädalat. Proovid andsid siis mulle aga teada, et mul on G1 duktaalne kartisoom (In situ?),hormoon positiivne, Her2 negatiivne ja Ki67 15%
Käisin ära ka siis magnetis, mis oli jube kogemus... julm müra ja tund kõhuli liikumatult. Magnet näitas õnneks ka vaid sama mis umbes ultraheli, põhi kasvaja suurus 1.2*1.6cm ja lisaks kolm pisemat kollet, mis jäävad kõik alla 0.7cm. Kasvaja rinna ülaosas, nibust 1.7cm kaugemal ja keskseinast 1cm kaugemal. Kogu kasvajaline ala jääb 5cm alale. Ülejäänud rind puhas ja lümfid puhtad.
Peale seda juttu käisin arstiga plastikakirurgi juures, kes vaatas mu rinna üle, sest rinna eemaldusega tuleb koos ka taastus op.
Opi aeg aga alles 13.08 ja jäin murelikuks, et nii kaua aega pean ootama ( siis oli 9.juuli) . Küsisin arstilt, et kas on ikka hea nii pikalt venitada, tema, et kõigil puhkused ja et muid aegu pole, mis klapiks nii temal kui plastikakirurgil. Ja kirjutas mulle juba nüüd välja hormoonrohu, mida juba varsti karp söödud.
Siit mul tekkkis Teile kallid kaaskannatajad ka paar küsimust. Kas teist on keegi umbes sama diagnoosiga ja pääsenud keemiast? Kas Teist kellelegi on enne opi kirjutatud hormoontablette? Ma olen põiki risti selle foorumi läbi lugenud, aga sarnast diagnoosi pole nagu leidnud...või ei oska otsida.
Hull on praegu ka see, et ma ei julge oma vanematele sellest rääkida, kuna mu isal(82a) avastati oktoobris IV staadiumi kopsuvähk, öeldi, et kuu elab vast, aga siiani on kõik kontrolli all veel, kõnnib omal jalal ringi
ja puha.
Ise olen 39 aastane 4 lapse ema ja viimane lastest alles lasteaialaps.
Aitäh lugemast ja suurim tänu, kui keegigi viitsiks ja oskaks vastata.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Siirilii



Liitunud: 10 Dets 2013
Postitusi: 119

PostitusPostitatud: Esm Juul 27, 2015 6:42 pm    Teema: Vasta viitega

Tere, tere!

Eks ootamatu ole see algus kõigile ja ikka aina mõtled, et miks küll mina. No aga harjub, imelik küll, aga tõesti harjub Wink Päris algul on muidugi tunne, et nüüd on kohe minek ja peab surmaks valmistuma hakkama, tegelikkuses läheb elu edasi. Igasuguseid hirme on alati, kui kusagilt valutab, või torkab, mõtled kohe kõige hullemat. Minu puhul on see nii vähemalt.
Selle keemia kohapealt ma eriti ei oska midagi öelda, kas tehakse, aga tavaliselt ikka tehakse. See keemia oleneb ka inimesest, kui hull tal olemine pärast seda on. Minul oli keemia neljapäeval, või reedel ja esmaspäeval olin rivis jälle ja haiguslehte ei võtnud. Aga nagu ma ütlesin, inimesed on erinevad, mina lihtsalt ei tahtnud üksi kodus muretseda. Töö muidugi võimaldas ka puhata, kui vaja oli. Üldiselt aga minule oli kõige kurvem juuste kadumine, aga ka see ei tundu tagantjärele enam nii kohutav, oluline on terveks saada.
Minu arvates oli Annabelil ka hulgikoldeline rinnavähk. Tema kindlasti vastab sulle, kui lugema juhtub.
Seniks aga, ole tubli ja küsi, kui midagi segaseks jääb. Ega ma ka kõike ei tea, aga natukene juba ikka Wink

Parimat sulle!
Siirilii
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Kersti



Liitunud: 23 Mai 2007
Postitusi: 885
Asukoht: Saue

PostitusPostitatud: Teis Juul 28, 2015 12:08 pm    Teema: Vasta viitega

Tere Lilleke!

Minul Siiriliiga samad mõtted. Algus on alti kohutavalt ehmatav ning mõtted rasked. Kuid mida rohkem haiguse kohta infot saad, siis saad aru, et tegelikult ei ole midagi lootusetut. Mingi aeg tuleb küll oma elust ravile pühenduda, kuid kui on lootust täiesti terveks saada, siis ei ole ka ravi nii raske taluda.
Tegelikult on sul küllalt palju positiivset:
- vähk üsna algstaadiumis (in situ?)
- hormoontundlik ja HER2 negatiivne
Hormoontundlikul rinnavähil on väga palju ravimeid ning lisaks hormoonravi ning miks mitte teha seda ravi ka juba enne operatsiooni. Vanasti nad minu arust nii täpset diagnoosi enne operatsiooni ei suutnud panna. Nüüd kindlasti diagnoosimise võimalused paremad. See on ka väga hea, et lümfid on puhtad. Varem lõigati igaks juhuks osa lümfinäärmeid ära ning alles siis neid uuriti ning sai teada kas on lümfidesse edasi läinud. Varem sain ma aru, et keemiat siis ei tehtud kui in situ staadium ning lümfid puhtad. Seda ei tea kuidas hetkel raviskeemid ette näevad. Kuid üldiselt oleks targem võtta ravist kohe alguses maksimum, sest kui vähk nö tagasi tuleb ehk metastaase tekitab, siis enam päris terveks ei saa. Keemiaraviga hävitatakse ka kõik imepisikesed vähirakud organismist kohe alguses ära ning taaspuhkemise oht siis palju väiksem.
Ootamine on tõesti selle haiguse juures nii raske, kuid ega paari kuuga need vähid küll ei arene. Tore on see, et nii varakult arsti juurde jõudsid.
Palju jõudu ning optimismi sulle!
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum MSN Messenger
annabel



Liitunud: 21 Nov 2013
Postitusi: 105

PostitusPostitatud: Teis Juul 28, 2015 2:32 pm    Teema: Vasta viitega

Tere Lilleke!
Mina olen üks nendest kel hulgikoldeline rinnavähk ja pidin hüvasti jätma oma parema rinnaga 1.7 aastat tagasi. Nagu näed - elan ja naudin elu täiel rinnal peale katsumusi.
Algul oli mul samuti väga raske sest vähidiagnoos lööb ikka jalad alt ja tundub et ongi lõpp käes. Pelgasin oppi ja kartsin keemiaid aga kõik on üleelatav! Me naised oleme ju tugevad!
Ma lootsin viimase hetkeni enne oppi et äkki ikka tehakse osaline eemaldus aga võeti terve rind. Diagnoosiks sain IIA G2. tükke oli 3 mõõdetavat ja veel imepisikesi mis laboris uuringul välja tulid. Mulle ei tehtud opp koos taastusega ja pole siiani tehtud kuna mu onkoloog soovitas veel oodata sellega. Aga see on ehk hoopis sellest, et võtsin hormooniga kaalus kenasti juurde... Crying or Very sad Lümfid olid samuti puhtad. Raviks sain 6 x FEC keemiat ja nüüd krõbistan hormoontbl.
See on ju väga hästi kui keemiat pole vaja teha! Aga kiirituse kohta arst ei maininud?
Peamine - see ei ole lõpp! Praegusel ajal lihtsalt üks suur katsumus eluteel mis tuleb läbida... Seda enam, et lapsed alles väikesed tuleb mõelda positiivselt ja on ju mille nimel teha kõik, et see lahing võita! Very Happy
Kui tekib küsimusi - ja olen enam kui kindel et neid tekib - või soovid lihtsalt sel teemal suhelda, kirjuta mulle, kasvõi privasse. Jagatud mure on juba pool muret. Mainin ära et need, kel isiklik kokkupuude sõralisega puudub, ei pruugi kõik mõista neid üleelamisi mis meil on.
Jaksu Sulle ja anna ikka teada kuidas läheb!
Hoian ikka pöialt ka kui opi päev käes!
Tervitades Annabel Wink
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
kerahein



Liitunud: 25 Mai 2007
Postitusi: 252
Asukoht: Viljandimaa

PostitusPostitatud: Teis Juul 28, 2015 6:49 pm    Teema: Vasta viitega

Tere Lilleke!
Ei oska küll sinu küsimustele vastata, aga proovin sind julgustada. Praegu oled nagu ameerika mägedes. Ajapikku läheb rahulikumaks. Minu arust (oo, mina selgeltnägija!) on sul väga hea diagnoos, ehk siis halvimatest parim. Lümfid puhtad, no see on ikka väga hea! Kohe saatuse sõrm ise juhatas su õigel ajal arstile.
Mul oli tükke kaks ja sees ka kahes lümfisõlmes, seega valvsus ei kao hetkekski. Sügisel saab diagnoosist 9 aastat. Oppi ootasin neli kuud. Enne sain keemiat. Siiamaani võtan hormoontablette, millal alustasin, vot ei mäletagi. Elu on muutunud sada kraadi, aga pead norgu ei lase. Lihtsalt peab. Minu lasteaialapsest on päris suur koolitüdruk sirgunud.
Ma mõtlen, et midagi ei juhtu, kui sa vanematele praegu ei räägigi. Lase asjadel kulgeda. Ma ise poleks emale öelnud, aga ei saanud teisiti, ta oleks mu paljast pead näinud. Aga ma ei rääkinud ise, ei suutnud, õde rääkis emaga.
Hea, kui sul mõni toetaja sõbranna on, ka tule lihtsalt siia kirjutama. Tee kõike seda, mis sulle jõudu ja rõõmsat meelt annab. Sa elad kõik üle!
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
lilleke123



Liitunud: 22 Juul 2015
Postitusi: 79

PostitusPostitatud: Kolm Juul 29, 2015 3:09 pm    Teema: Vasta viitega

Aitäh Teile kõigile nii positiivsete vastuste eest. Kuna ma söön praegu juba 1.5 kuud ad, siis meeleolul pole nagu vigagi, nagu tavaline inimene. Kuid õhtuti ja öösiti, kui und pole, siis läheb mõte igasuguste mõtete juurde. Aga eks tulebki kõik ju risti-põiki läbi mõelda.
Kiiritust mulle ei tehtavat, kuna võetakse kogu rinna sisu ära ja asendatakse ajutise tootega, mida pean täitma käima teatud aja tagant, ja millalgi siis see ajutine asendatakse proteesiga. Rinna nahk ja nibu jäävad alles.
Küsimus selline, et kui kaua teil vedelikku kogunes? Kas selle eemalamine oli vastik? valus? Kuidas peale opi üldse magamine oli, ma suur kõhuli magaja, ei kujuta ette, kuidas teisiti ära õpin?!
Keemiast ma ennem ei mõtle, kui see määratakse ja kui see ikka 100% vajalik on. Esialgu üritan selle esimese ettapiga hakkama saada.
Hormoon tablettidest ka: kas kõigil teil kaal tõusnud... millal hakkas tõusma. Mulle sobiks, kuna olen isegi väga väikse kaaluga. Ja kas higistamishood jäävad ajapikku väiksemaks ja harvemaks ka?
PALJU TERVIST JA KAUNIST SUVE JÄTKU!!!
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
kribu



Liitunud: 15 Jan 2014
Postitusi: 19

PostitusPostitatud: Kolm Juul 29, 2015 5:00 pm    Teema: Vasta viitega

Tere lilleke,
mina olen tablette 2 aastast krõbistanud. Kehakaalule pole kuidagi mõjunud, olin enne kõhn ja olen edasi (ma tegelikult ka lootsin veidi juurde võtta). Kuumahoogusid pole mul kah väga olnud ja kui on, siis pole midagi hullu, aga see vast individuaalne. Ma olen hädas krambitavate jalgadega.
Mina olen samuti kõhulimagaja. Mulle tehti ka kohese taastusega opp ja implantaat pandi kohe. Ikka väga mitu nädalat kõhuli magada ei saanud, kasutasin patju külgede all, et mugavam oleks.
Sul lümfe ei eemaldata? Siis vist pole ka vedelikuga probleeme. Aga muidu pannakse pärast oppi naha alla dreen, mille otsas on siis potsik, kuhu vedelik koguneb ja seda tühjendati hommikul ning õhtul ja iga kord mõõdeti palju tuleb. Kui piisavalt vähe juba koguneb, siis võeti toru ära ja vedelik kogunes naha alla, seda pidi siis samuti eemaldamas käima. See ei olnud üldse vastik ega valus. Dreeniga olla küll väga mugav polnud.
Mina sain keemiat ka - 6xFEC. Mul oli diagnoos IIa. Diagnoosi saades olin just 40 saanud, samuti noorim laps alles lasteaias.
Mina mõtlesin enda jaoks veel positiivseks selle, et tegu on laialt levinud haigusega. See tähendab, et seda ka palju uuritakse ja ravi pidevalt täieneb.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Siirilii



Liitunud: 10 Dets 2013
Postitusi: 119

PostitusPostitatud: Kolm Juul 29, 2015 5:17 pm    Teema: Vasta viitega

Minul oli osaline op ja vedelikku käisin eemaldamas kaks korda nädalas ja ei olnud nii valus midagi, pigem ebameeldiv.
Kõhuli magamisega on jama jah. Magan ka parema meelega kõhuli, aga isegi nüüd, kui opist poolteist aastat möödas, on hommikul rind ikka nii paganama valus, kui öösel end haigele rinnale magama sätin. Algul panin ka patju toeks, kui öösel magasin, nüüd lihtsalt proovin harjuda, et ei maga kõhuli.
Kaaluga ja kuumahoogudega on minul tõeline jama. Opi algusest olen juurde võtnud kuskil 15 kg või isegi rohkem. No aga mul oli aasta bioloogilist ravi ka ja see ajas jälle sööma hullusti. Nüüd teen trenni, aga ikka võtan juurde. Samas trenniga on enesetunne ikkagi parem, kui lihtsalt paks olles Wink Kuumahoogusid on ka ikka väga palju, paar kolm tükki on ikka nii päevas, et juuksed ka tilguvad, lisaks sellised leebemad ,,hõõgumised,, No ma ei taha hirmutada ja ega kõigil see nii ei olegi. Nagu siit lugeda võib, on mõni veel allagi võtnud, inimesed on erinevad.
Ära ette muretse, ei ole asi nii hull, kui praegu paistab Wink
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
inks



Liitunud: 26 Jan 2014
Postitusi: 135

PostitusPostitatud: Nelj Juul 30, 2015 4:29 am    Teema: Vasta viitega

Lilleke - Kurb on et oled pidanud meiega siin liituma. Tundub et su vähk on väga aeglaselt kasvav ja sellepärast ei tehta keemiat. Hormooniravi on sinu puhul kõige efektiivsem. Ma olin diagnoosi ajal 36a ja laps oli 18 kuune. Ja ma saan kõiki teid üle trumbata sest mul oli 18 kasvajat ja ka in situ kasvajaid. Mitmekoldeline kasvaja vüib viidata BRCA mutatsioonile, ja su noor iga võib ka sellele viidata. Kas sulle geneetilist testimist soovitati? Mul läks diagnoosist kuni operatsioonini peaaegu 3 kuud ja ma ootamise ajal hormooni rohtu ei saanud. Mastektoomia ja rinna taastus pole midagi hirmsat, ma sain järgmisel päeval haiglast välja, aga ma olen USAs, eestis hoitakse pikemalt haiglas. Kuna sulle kiiritust ei tehta on su taastuse tulemused ka paremad. Mul rikkus kiiritus taastuse ära. Tamoksifeeniga olid mu kuumahood talutavad. Aga kuna noortele naistele muudeti ravi soovitusi siis nüüd pannakse ka noored naised menopausi ja aromatoosi inhibiitoritele. Kuumahood peale munasarjade eemaldamist on palju hullemad aga kõigega harjub. Soovin sulle kõige paremat!
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
lilleke123



Liitunud: 22 Juul 2015
Postitusi: 79

PostitusPostitatud: Nelj Juul 30, 2015 11:40 am    Teema: Vasta viitega

Tänan teid päikesekiiri heade sõnade eest, hea, et ma selle lehekülje ikka avastasin.
Kurb kuulda, et rinnavähk on nii noorte naiste seas levima hakanud. Jah ka arst lohutas mind ja ütles, et eh ärge üldse muretse, et ega see nüüd hullem haigus kui kopsupõletik küll ei ole... kõik on ravitav ja saame tänapäeval hakkama. Praeguseks pean oma kasvajat nagu sõbraks, räägin temaga ja suunan teda lahkuma, et ei taha temaga sõtta minna, lahkugem sõpradena... rumal eks, aga mind aitab Smile
Kas Teil kõigil tehti ka algne kasvaja kolle kindlaks uh-s biopsia teel... kas need analüüsid olid praktiliselt samad, mis koeproov peale operatsiooni andis? Või muutus midagi palju. Kindlasti muutub vast tüki suurus, aga muud näitajad? Kas ka Teid saadeti enne magnetisse, et saada kinnitust kasvaja mikrokolletest, lisaks mis uh näitas( minul lisandus uh omale magnetis vaid 1 pisike kolle veel, seega kokku 4 tükki, millest suurim 1.2*1.6 ja ülejäänud alla 0.7cm ja kogu kasvajaline ala jääb 5cm suurusele alale, kõik ülejäänu puhas. Kas Teil peale operatsiooni see diagnoos muutus? Või võib magnetit suht tõena võtta?
Mulle pole geeniuuringut tehtud, aga plaanin lasta seda uurida.
Veel küsimus: Kuidas peale operatsiooni enesetunne oli, kas väga hull; uimane? valus? Kaua olite intensiivis? Kuna oma jalale ja kas pandi ka uriini kateeter? Kaua kestis operatsioon? Ja kas keegi teist on seda teinud tartus?
Sai jälle hea mitu mõtet ja küsimust kirja, loodan, et Teid siin ära ei tüüta.... aga kergem hakkas jälle küll!
AITÄH!!!!!
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Siirilii



Liitunud: 10 Dets 2013
Postitusi: 119

PostitusPostitatud: Nelj Juul 30, 2015 1:20 pm    Teema: Vasta viitega

No püüan meenutada, ise ka imestan, et nii kiiresti on ununenud need asjad.
Minule tehti mammograaf ja UH ning kohe opile. Op iseenesest oli vist kaks ja pool tundi ja pärast ärgates tükkis nutt peale. No selline segadus oli peas. Siis magasin paar tundi ja hakkasin mööda koridori kõndima, no nii, et endale tõestada, et see ,, väike,, asi mind ei murra Wink Haiglasse läksin kolmapäeva õhtul, op oli neljapäeval kell 9 ja koju sain esmaspäeval. Kuid minul eemaldati ka lümfisõlm ja sellepärast oli see potsik mul küljes, et vedelik välja jookseks. Kui sul lümfid puhtad, siis saad kiiremini koju ka. Mina olin ka Tartus ravil ja olin väga rahul.
Vastus tuli kuskil kolme, nelja nädala pärast ja siis algas keemia ja teised ravid.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
lilleke123



Liitunud: 22 Juul 2015
Postitusi: 79

PostitusPostitatud: Nelj Juul 30, 2015 1:30 pm    Teema: Vasta viitega

Siirlii, ja mingit proovitükki ennem ei võetud, et kindlaks teha, et mis sorti kasvaja on ja kui aktiivne, kui suur ja kas lümfi haaratus nähti sul otse uh-s või alles lõikusel? jne. Mulle öeldi küll uh-s kohe, et on halvaloomuline, aga et mis täpselt, saab teada peale biopsiat, mille tulemusi pidin 10 päeva ootama.
Muidugi seetõttu, et mul hulgikoldeline, siis saadeti MTG-sse, et saada teada, palju pisikoldeid on, aga mõlemad näitasid peaaegu üht ja sama ning, et esialgu on lümfid puhtad....ma nii loodan, et nii jääb ka peale opi saadud tulemustesse!!!
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Siirilii



Liitunud: 10 Dets 2013
Postitusi: 119

PostitusPostitatud: Nelj Juul 30, 2015 1:36 pm    Teema: Vasta viitega

Biopsia ikka tehti jah, kui UH oli ja siis selgus et on pahaloomuline. Aga enne haiglasse minekut tehti mingi süst, mis näitab ära, kas on vaja lümfisõlmed ka eemaldada. Päris diagnoos tuli ikka pärast lõikust.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
annabel



Liitunud: 21 Nov 2013
Postitusi: 105

PostitusPostitatud: Nelj Juul 30, 2015 1:48 pm    Teema: Vasta viitega

Tere taas Lilleke!
Minul tehti enne oppi nii UH kui MRT ja sel päeval kui haiglasse läksin ka veel mingi valvur? lümfisõlme uuring millel oli keeruline nimi-tstis....
Mis diagnoosis muutus oli see et peale oppi tuli laboris uuringuga välja need imepisikesed vähialged eemaldatud rinnas. Kuigi mul lümfe ei võetud , oli ikkagi dreen sees potsikuga kuni kojusaamiseni ja hiljem käisin päris tükk aega seda vedelikku välja võtmas. Väljavõtt tehakse süstlanõelaga ja pole üldse valus! Mingit kateetrit ei panda ja mind intensiivi ei viidud, opp kestis alates palatist viimisest kuni tagasitoomisega üle 3 tunni. Mul ei olnud üldse paha olla vaid kuna teistel oli lõunasöök, ajasin end istukile ja sõin isuga. Vaatama tulnud opiarstilt uurisin veel, et kas nad said ikka kõik kätte...
Ringi jalutasin ka kohe. Nii et pole hullu!!!
Mäletan, et oma rinnaga jätsin enne oppi hüvasti ja tänasin teda koosoldud aja eest. Haiglas olles tundsin paar korda ka fantoomsügelust rinnal mida enam ei olnud.. Rolling Eyes
See kõik kehtis minu puhul ja tlnas PERHIs pea 2 aastat tagasi varsti.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Kersti



Liitunud: 23 Mai 2007
Postitusi: 885
Asukoht: Saue

PostitusPostitatud: Nelj Juul 30, 2015 3:26 pm    Teema: Vasta viitega

Mul opist juba 13 aastat möödas - kõike enam täpselt ei mäetagi... Olin siis 37 aastane. Uuringuteks oli mammograafia ning UH koos biopsiaga. Lõigati ära terve rind, sest paar kuud tagasi lõigatud melanoomi tõttu oli kiiritus vastunäidustatud. Ära lõigati 23 lümfinääret ja 1 oli vähirakkude poolt hõivatud. Mulle tehti 6 keemiat (juuksed ära ei tulnud). Peale keemiat hakkasin sööma Tamoxifeni ning munasarjade töö pärssimiseks sain iga kuu kõhusüste kuni munasarjade opereerimiseni (laproskoopiliselt). Hormoontablette sõin vist umbes 7 aastat ning kuumahood olid üsna kurnavad. Vahepeal sain abi AD-dest. Kahjuks käivad kuumahood siiani - küll harvemini ja leebemalt. Paar aastat peale oppi proovisin ka rinna taastamist alakõhust, kuid see ei õnnestunud, sest verevarustus ei olnud piisav. Opieelse ajaga võrreldes olen mina juurde võtnud 20 kg (74->94). Kuid lõpetuseks ikkagi - kõik see on väga individuaalne...
Kõike head sulle! Proovi ette mitte väga muretseda...
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum MSN Messenger
Reasta teated:   
Uus teema   Vasta teemale    Vähifoorum -> Rinnavähk Kõik ajad on GMT + 2 Tundi
Mine lehele 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7  Järgmine
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 7

 
Hüppa:  
Sa ei saa teha siia alafoorumisse uusi teemasid
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
Sa ei saa muuta oma postitusi
Sa ei saa kustutada oma postitusi
Sa ei saa hääletada küsitlustes


SwiftBlue Theme created by BitByBit
Powered by phpBB © 2001, 2002 phpBB Group
Tõlkinud: