Vähifoorum

pillekas86 · Liitunud: 23 Sept 2010 Postitusi: 4 Asukoht: Tallinn

Tere,

Kas on kellelgi olnud kokkupuuteid lümfoomiga peaajus? Elukaaslasel diagnoositi see, täpsemalt siis b-suurerakuline difuusne lümfoom. Arst on küll üsna põhjalikult selgitanud kuidas ravi hakkab olema jne, olen ka netist infot otsinud aga sooviks lugeda ka kellegi kogemusest sellise haigusega.

pillekas86 · Liitunud: 23 Sept 2010 Postitusi: 4 Asukoht: Tallinn

Mõtlesin, et panen siia ikkagi kirja, kuidas elukaaslasel läinud on. Praegu on käsil kuuest keemiaravikuurist eelviimane. Keemiat on ta suhteliselt hästi talunud, ja peale eelmist keemiat tehti kompuuter mis näitas positiivset dünaamikat. Ka enesetundes on muutused paremuse poole ja kui enne ravi algust oli suuri probleeme lähimäluga (kasvaja vist surus kuskile vms) siis nüüdseks on mäluga peaaegu et kõik korras. Uuel aastal seisab ees viimane keemiaravikuur ja seejärel kiiritus. Loodame parimat.

Kersti · Liitunud: 23 Mai 2007 Postitusi: 738 Asukoht: Saue

Tere, Pillekas!
Tore, et oma abikaasa kogemustest kirjutad. Tundub, et foorumis rohkem ajukasvajaga külastajaid pole olnud.
Kuid see annab ju lootust, kui keemiaravi aidanud on. Kiiritus kindlasti teeb ka oma töö. Kas operatsiooni ei saa teha?
Kas tahaksid kirjutada, kuidas abikaasal see kasvaja avastati?
Kõike head teile ja edukat ravi!
_________________
Mitte miski ei parane muretsedes

pillekas86 · Liitunud: 23 Sept 2010 Postitusi: 4 Asukoht: Tallinn

Avastati nii, et kuskil selle aasta maikuu lõpus jäi ta haigeks, tekkis pidev palavik, lihasevalud, meeletu joogijanu, kaalulangus oli ka, vahepeal iiveldus ja peavalud. Uuriti alguses kaks korda Merimetsas, siis saadeti ITK-sse. Seal lõpuks diagnoositi panhüpopituitarism (kuna kasvaja oli mõjunud ajuripatsile, siis see ei tootnud hormoone, tänu millele ka kilpnääre ega neerupealsed ei toiminud) ja tehti magnet, mille tulemusena selgus et ongi kasvaja. Septembris saadeti Tartusse opile, seal võeti kasvajakoest biopsia. Terve kasvaja opereerimise kohta öeldi Tartus et asukoht on selleks liiga riskantne. Kui selgus et tegemist on lümfoomiga siis suunati edasiseks raviks Mustamäele hematoloogiasse. Esimene pikem vestlus arstiga oli ausalt öeldes masendav, aga praegune ravi käik on andnud lootust. Kuna elukaaslane on noor ja muidu hea tervise juures, on keemia talumine tõesti hea olnud.

pillekas86 · Liitunud: 23 Sept 2010 Postitusi: 4 Asukoht: Tallinn

Keemiaravi tulemusena on kasvaja praegu täiesti läinud ja jääb üle loota, et enam tagasi ei tule. Kiiritust ei tehtudki - polnud enam vaja, see jääb nö. varuvariandiks, kui kasvaja peaks tagasi tulema. On küll mõned tüsistused, elukaaslane peab ilmselt elu lõpuni saama hormoonasendusravi ja samuti tekkis tal epilepsia, aga see on ravimitega praegu ilusti kontrolli all. Seega ikkagi suurepärane ravitulemus ja loodan et ehk ka julgustuseks kellelegi, kes kunagi samas olukorras on.

Krissu · Postitatud: Teis Mai 10, 2011 9:13 am Teema:

Jippiajeeee! Laughing

Nii tore on häid uudiseid kuulda!
_________________
Kui enam kuidagi ei saa, siis kuidagi saab ikka!

Kersti · Liitunud: 23 Mai 2007 Postitusi: 738 Asukoht: Saue

Tõesti head uudised. Tundub, et lümfoomid alluvad hästi keemiaravile. Kas on nii, et lümfoome ei opereerita ja keemiaravi ongi põhiline ravimeetod?
Kõike head teile edaspidiseks!
_________________
Mitte miski ei parane muretsedes

Krissu · Postitatud: Esm Mai 16, 2011 8:07 pm Teema:

See VIST oleneb lümfoomi asukohast ja suurusest. Minul opereeriti ühte lümfoomi lausa mitu korda, sest esimese operatsiooni ja esimese keemia vahepeal jõudis too jõudsalt kasvama hakata uuesti. Minu arsti selgitus oli siinkohal, et ka surnud kasvaja tuleb välja lõigata, kuna organism ei tule iseseisvalt toime nii suure surnud rakukogumiga.
_________________
Kui enam kuidagi ei saa, siis kuidagi saab ikka!