Vähifoorum Vähifoorum
Kõrbe teeb ilusaks see, et kusagil varjab ta kaevu (A.De Saint-Exupéry "Väike prints")
 
 KKKKKK   OtsiOtsi   Liikmete nimekiriLiikmete nimekiri   KasutajagrupidKasutajagrupid   RegistreeriRegistreeri 
 ProfiilProfiil   Privaatsõnumite lugemiseks logi sissePrivaatsõnumite lugemiseks logi sisse   Logi sisseLogi sisse 

APPI! ma palun aidake...
Mine lehele 1, 2  Järgmine
 
Uus teema   Vasta teemale    Vähifoorum -> Muremõtted mata siia
Vaata eelmist teemat :: Vaata järgmist teemat  
Autor Teade
Kata Stroof



Liitunud: 4 Nov 2010
Postitusi: 16

PostitusPostitatud: Nelj Nov 04, 2010 11:35 am    Teema: APPI! ma palun aidake... Vasta viitega

Mu emal on vähk. luumeta..blablabla. ja tüüpilise eesti inimesena ta ju ei räägi. aga mis tal ikka rääkida. lamab voodis ja lihtsalt on, ei suuda iseseisvalt pissilegi minna. isa tõi mingi sellise raami, et saaks kohe voodi kõrvalt ta sinna panna. Mina olen siis nii öelda hooldaja. ja minu mure on see: mul on kaks väikest last. üks neist 11 kuune. mu enda pereelu on tänu sellele, et ema juures kogu aeg olen täiesti kokku varisemas. enda kodu kasimata, laste riided triikimata. külmkapil vist kahepoolne kopsupõletik ja hallitus. (olen täiest puhtuse friik muidu). et kojujõudes magada suudaks kirjutas mu perearst välja mulle xanaxit.(ei ole aru saanud, et see toimiks). ja ma olen nii väsinud. ma ei suuuda enam puht füüsiliselt ema tõsta. ma olen 56 kg ja mul just käima õppin beebi ka veel minuga kaasas, kes vajab päevas jalutamist ja värsket õhku ja naeratavat emmet. teisel lapsel võiks ka pärast lasteada kodus olla hooliv emme, mitte rahusteid täis topitud tühjaks imetud sidrun. ma ei suuda enam. ma olen maailma kõige halvem inimene, aga ma ei jõua enam. kas on mingit võimalust ema haiglasse panna? ma kardan, et kukun temaga. kukun tema katki, või enda või oma lapse. APPI! hooldekodusse panna ei saa. isa sellega ei lepiks. või peaksin rahunema ja lihtsalt leppima ning pingutama lihtsalt teda edasi tõsta.

Crying or Very sad
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
cecilia



Liitunud: 25 Mai 2007
Postitusi: 305
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitatud: Nelj Nov 04, 2010 4:51 pm    Teema: Vasta viitega

Tere,

Mõistan, et olukord on Sinu jaoks väga raske just emotsionaalselt ja tundub. et oled tõesti kokkukukkumise äärel. Soovitan ikka see teema põhjalikult läbi arutada lähedastega, keda see puudutab ja kes saaksid Sulle abi pakkuda. Isa ei saa ju nõuda, et Sina üksi seda koormat kannad, Kas Sul õdesid vendasid on? Kindlasti tuleks arutada hooldushaigla varianti, aga see nõuab põhjalikku otsimist, sest paraku on parematesse neist tihti pikad järjekorrad.Teine võimalus on see, et leiad mõne tuttava või pooltuttava töötu inimese, keda saaksid vormistada oma ema hooldajaks, riiklikult saadav raha on küll väike, aga see annab hooldajale ravikindlustuse. Kuna töö ei ole kergete killast, ehk leiate võimaluse ühiselt sellele inimesele juurde maksta. Siis saaksid ise mõned korrad nädalas sealt läbi astuda ja muul ajal end ka oma perele pühendada. Kui isale see variant ei meeldi siis pakkugu ise parem, kui Sinu kaela seda kindlasti lükata ei saa, oled vist juba sügavas depressioonis.
Nii et arutage läbi, keda saaksite veel hooldusse kaasata. Jõudu Sulle ja eelkõige rahulikku meelt!
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum Saada e-mail
Kersti



Liitunud: 23 Mai 2007
Postitusi: 879
Asukoht: Saue

PostitusPostitatud: Nelj Nov 04, 2010 10:27 pm    Teema: Vasta viitega

Kahjuks on tõesti meie riigis see selline probleem, kus on omaksed üsnagi üksinda jäetud. Kui mingit ravi enam teha ei saa, siis tavahaiglasse selle diagnoosiga enam ka ei võeta.
Millises piirkonnas elate? Kas perearstiga olete rääkinud? Mõnikord on võimalus vähemalt koduõendus teenust saada, mis peaks olema ravikindlustatud isikutele tasuta. Kuid nemad aitavad teha vaid meditsiinilisi protseduure kord-paar nädalas. Koduse hooldusteenuse eest aga tuleb ise maksta ja samas ei tea ma peale Diakooniahaigla ühtegi kohta pakkuda, kust seda ametlikult tellida saaks. Üheks võimaluseks oleks tõesti ise üritada kedagi tuttavat leida... Kahjuks aga on olukord selline, et ema tervis võib mingil hetkel veelgi viletsamaks minna. Väga raske on hakkama saada suurtes valudes või hingamisraskustega omaksega. Sellepärast soovitaksin ikkagi uurida ka hooldushaiglasse saamise võimalusi. Jälle oskan soovitada Diakooniahaiglat, kus olemas spetsiaalne koolitatud õdedega hospiitsosakond vähihaigetele. Päris tasuta aga meil kahjuks enam hooldushaigla teenust ei osutata. Varem oli mõnes hooldushaiglas 1-2 kuud tasuta.
Hooldushaigla abi kasutamine ei tähenda kindlasti seda, et te oma emast ei hooli. Tegelikult just vastupidi, sest seal osatakse kõige paremini raskete haigete vaevusi leevendada. Loe ka http://www.diakooniahaigla.ee/page.php?pageid=3
Jõudu teie perele! Proovige koos ikka mingite lahendusteni jõuda.


Viimati muutis seda Kersti (Laup Nov 06, 2010 9:21 pm). Kokku muudetud 1 kord
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum MSN Messenger
Kata Stroof



Liitunud: 4 Nov 2010
Postitusi: 16

PostitusPostitatud: Reede Nov 05, 2010 10:39 am    Teema: SUUR SUUR AITÄH! Vasta viitega

ma siiski tunnen end maailma halveima inimesena. lugedes kõikide teiste jutte...tundub, et mul on kogu see päris õudus veel ees. mul on ka õde aga õde elab 100 km eemal. isa käib tööl. mina ju olen see, kes väikese lapsega kodus. võib olla peaksin veel lisama, et mu ema on kõigest 50 aastane. alles eelmine aasta käis ta koolis tööl vist kõige kõrgemate kontsadega ja kõike minima sellikuga. ta on alati super hea välja näinud ja inimesi enda ümber ahhetama ja kadestama pannud. leiaksin kohe tuttava, kes oleks nõus teda aitama, kuid
ega meie proua ei luba ju end kellelegi näidata ka selles olukorras nagu ta on. ilma meigita ja täiesti voodis. ning veel see potitool. sest mähkmeid ta ei luba endale alla panna. pere arst on meil õnneks super. saan temaga laupäeval pikemalt rääkida. ta nimelt mu tädi. vaatan, mis ta ütleb.
aga olen teile, siinsetele, iga vastuse eest ütlemata tänulik!

pisaratega päikese poole... ehk...
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
li-li
Site Admin


Liitunud: 23 Mai 2007
Postitusi: 919
Asukoht: Läänemaa

PostitusPostitatud: Reede Nov 05, 2010 12:47 pm    Teema: Vasta viitega

Uuri ka kohalikust sotsiaalosakonnast, mis teenuseid neil pakkuda olex, et sind säästa. Meie Vabariigis enamasti küll toetutaxe kohe perekonnaseadustele aga siin vajavad ka lapsed hetkel kaitset, kes tahavad eneste kõrval tervet emmet. Tugevat närvi ja vastupidavust!
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Ohh ja Ahh



Liitunud: 5 Nov 2010
Postitusi: 36
Asukoht: Tartu

PostitusPostitatud: Püh Nov 07, 2010 8:19 pm    Teema: Vasta viitega

Palun täpsusta miks su ema voodis on?
Minu ema jäi koheselt peale esmase ja ähmase diagnoosi saamist voodihaigeks. Ainuke millega hakkama sai oli wc-s käimine. Paar kuud sai joostud täpselt nagu teemaalgataja - peeglisse vaadates ei saanud enam aru kumb meist vähihaige on, ema või mina. Mina olen emal ainuke hooldaja - üksik laps, isa pole. Õudne aeg! Saan täpselt aru mida teemaalgataja tunneb.
Hakkasin kõrvalt ema jälgima ja panin vähidiagnoosile oma diagnoosi kõrvale - depressioon. Rääkisin perearstiga ja ta kirjutas minu jutu peale kiiresti antidepressandid mis tõid ema 2 nädalaga voodist välja.
Vabandan ja loodan, et minu jutt teemaalgatajat ei solva - teil äkki asi väga tõsine. Lihtsalt tahan kogemust jagada.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Kata Stroof



Liitunud: 4 Nov 2010
Postitusi: 16

PostitusPostitatud: Püh Nov 07, 2010 9:00 pm    Teema: Vasta viitega

eiei, ei solva. tuhnisin täna ema paberites. noh et seda pensioni ta saaks saama hakata jne. sain teada et tal need meta... värgid lülisambas, roietes ja maksas. usun, et asi pole depresioonis. pigem on minul deprekas. ja ma nüüd tahaks nii väga küsida. kas ta saab veel terveks? mis teie arvate? selle aastaga on emast jäänud järgi midagi väga väikest aga samas ta ikkagi on. istub isegi parematel päevadel. 11ndal läheb arstile. nii tore, võtan vanema tütre lasteaiast vabaks ja olen terve päev lastega. püüan südamest olla hea emme. ikkagi vaba päev ju mul ka.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Kersti



Liitunud: 23 Mai 2007
Postitusi: 879
Asukoht: Saue

PostitusPostitatud: Esm Nov 08, 2010 11:25 am    Teema: Vasta viitega

Kata Stroof kirjutas:
ja ma nüüd tahaks nii väga küsida. kas ta saab veel terveks? mis teie arvate?

Kahjuks on tõsiasi see, et kui nii paljudes kohtades juba metastaasid, siis terveks enam ei saa. Crying or Very sad Sellepärast ei määra ka arstid enam keemiaravi jm. Nüüd jääb ainult sümptomaatiline ravi ehk see, et kui on näiteks valud, siis valuvaigistid jne. Kui teil sugulane perearstiks, siis oskab tema kindlasti kõige paremini selgitada, mis edasi saab.
Jõudu teile ja rääkige omavahel kogu perega kõik asjalood läbi. Aruteludes võib tulla välja ka lahendusvariante. Küsi ka ise teistelt abi. Võid mõelda ka sellele, et ehk aitaksid sind raskel perioodil samuti antidepresandid - need võtavad pideva ärevustunde vähemaks ja probleemid tunduvad talutavamad. (Ei soovitaks, kui ise enda peal poleks läbi proovinud)
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum MSN Messenger
Kata Stroof



Liitunud: 4 Nov 2010
Postitusi: 16

PostitusPostitatud: Teis Nov 09, 2010 12:22 pm    Teema: Vasta viitega

emm, ta mingit ravi ikka saab. enne oli keemia, see mis juuksed pähe jättis. ja nüüd mingi bioloogiline ravi. läheb neljapäeval.
tabletide suhtes söön ise xanaxit. ja xanaxi söömisega olen juurde võtnud kahe nädalaga 4 kg Embarassed ema haigus teeb teda peenikeseks ja mind paksuks Shocked
eee, peab vist temaga terve päev mängides ise mitte sama moodi õgima nagu tema Rolling Eyes
aga see, et tema sööb on ju hea. neli korda päevas nagu mu 11 kuunegi.

aga täna oli jama, tõstsin ema potitoolile... ja mu selg. alaselga lõi valu. nüüd levib kuni õlgadeni. valesti tõstsin. vist peab kidagi sirge seljaga tõstma? olen nagu kuskilt kuulnud.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Kata Stroof



Liitunud: 4 Nov 2010
Postitusi: 16

PostitusPostitatud: Esm Nov 15, 2010 11:55 am    Teema: Vasta viitega

nonii. nüüdseks on halvatus vaikselt levima ka kätesse. vallast käisn abi peaaegu, et anumas. vald ütles, et perearst tegeleb sellega. perearst ütles, et kui ma teda ikkagi haiglasse või asutusse ei raatsi panna (ja vot pole veel raatsinud) siis koduhooldajat saab ainult valla kaudu küsida. täiesti surnud ring ju. vaatasin täna haiglaid. 1 sanitar terve maja peale tundub kuidagi nii vähe ja nii hale. kindlasti ta on väga hea ja suudab oma töööd hästi teha. kuid... ahh, ise teeksin ju ikka kõike kogu südamest. ja teengi. kui ma vaid teaks mis on temale parim. näha on, et midagi on väga lähedal. tema hingamine on raske, söömine peaaegu olematu, magab terved päevad. istun vaid ta kõrval ja olen. pean nüüd ta üles ajama, sest pampersseid vaja vahetada. mu väike vana ema. alles vähem kui pool aastat tagasi käisid Sa kõrgetel kontsadel, sõitsid autoga, olid enesekindel ja ilus inimene. ja nüüd oled Sa järsku NII NII vana.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
li-li
Site Admin


Liitunud: 23 Mai 2007
Postitusi: 919
Asukoht: Läänemaa

PostitusPostitatud: Esm Nov 15, 2010 7:21 pm    Teema: Vasta viitega

Kui ema enam süüa õieti ei taha, siis soovitan Nutriciast tellida Nutridrinki, mis on kui vedel jogurt, kuid seal on kõik vajalikud ained sees. See ei ole toidulisand, vaid ravitoit! Läänemaa vähipatsiendi (kes seda tarbinud) on sellele hea hinnangu andnud. Kui Teil koduõendust vaja ei lähe, siis perearsti soovitust tõesti vaja ei ole. Hooldaja peab ikka määrama kohalik sots.osak.
Tugevat närvi ja kallistused.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Kata Stroof



Liitunud: 4 Nov 2010
Postitusi: 16

PostitusPostitatud: Teis Nov 16, 2010 10:05 am    Teema: Vasta viitega

sots. osakond pole meil tore. Evil or Very Mad
sain hooldekodu koha aseri'sse. tõeliselt vahva ja tore personal tundub ja väga mõistlik juhataja. püüan saada vallast abi, et äkki vald rahaliselt toetab/aitab. kuna meie vallas pole isegi kohti kuhu emmekest panna.
aga täna pani mind muretsema see, et ema vaid öösel suhtleb. päevaö magab ja öösel küsib kogu aeg kella.
täna hommikul küsis kohvi Laughing (ta pole kohvi juba 3 kuud joonud) rohtude mõju all, tegi silmad lahti ja nõudis kohvi ja siis magas jällle. selliseid nalju juhtub meil pidevalt. väga kuri on ta ka vahepeal minu peale. viriseb, et teen kõik valesti.magamise vahepealt teeb silmad lahti riidleb ära ja magab edasi. vanast harjmusest. eks ma parajalt raske teismeline olin ikka jah. (ja kui aus olla siis ega see teismeiga päris möödas ka veel pole)
aga muret tekitavad need halvamise asjad. ja see et kõne ka enam normaalne pole. ma ei tea kas see on keemia mõju või siis on tal nii see vähk juba igal pool. nii raske Crying or Very sad
oh, hakkan nüüd isaga rääkima, teema hooldekodu...
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Kata Stroof



Liitunud: 4 Nov 2010
Postitusi: 16

PostitusPostitatud: Kolm Nov 17, 2010 3:39 pm    Teema: Vasta viitega

no kas tõesti pidi perearst kohal käima selleks et veenduda kui raske meil on ja pärast seda kohe kohe haigla koha muretsema. ema oksendas täna hommikul. pooleldi seeditud tabletid ka välja. olen väga mures. täna mähkmete vahetamise ajal läksid silmad korraks tagurpidi. õudne.
ma armastan oma ema ja ma ütlen talle seda iga päev juba viimased 2 nädalat (veel nädal tagasi ta suhtles ju vastu ka).
igastahes täna hommikul kella 11 paiku läks mu ema hooldushaiglasse. kuidagi kurb on isaga koos kodus. vaatasime pilte. lihtsalt oleme koos toas aga isegi ei räägi omavahel. imelik on. isegi nutta ei suuda. kuigi xanaxist loobusin.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
cecilia



Liitunud: 25 Mai 2007
Postitusi: 305
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitatud: Kolm Nov 17, 2010 4:05 pm    Teema: Vasta viitega

Ohh, muidugi on teil praegu raske, aga usu,Su ema saab seal ikka asjatundlikku hooldust, mis on praeguses seisukorras kõige olulisem. Saate ju teda seal vatamas käia ja temaga rääkida, kuigi ta vastu ei suhtle. Te tegite ju ema jaoks kõik, mis võimalik, kindlasti tunnetas ta Teie armastust, kui Te tema eest hoolitsesite, praegu vajab ta vaid rahu. Olge tublid ja pidage vastu, kõikidel asjadel elus ei ole õnnelikku lõppu, aga armastatud inimesed jäävad meiega alati meie mõtetes!
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum Saada e-mail
Kersti



Liitunud: 23 Mai 2007
Postitusi: 879
Asukoht: Saue

PostitusPostitatud: Kolm Nov 17, 2010 4:36 pm    Teema: Vasta viitega

Nüüd hingelist jõudu teile! Proovige teda võimalikult tihti vaatamas käia. Natuke peab silma peal hoida, millisel tasemel hooldushaiglas abi antakse. Mõtlen siin ehk vajalikke valuvaigistite andmist, et kas rohud olemas ja kas ikka teatakse, mida millal anda. Kas hooldushaiglas ka mõni arst või õde olemas, kes asjadega kursis. Kas muu hügieen tagatud jne. Lihtalt see, et kui kõik korras, siis saate ka ise südamerahu ja ka kohalik personal on paremini informeeritud. Oma kogemustest võin öelda, et mõnikord esinevad sellistes asutustes ka infosulud.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum MSN Messenger
Reasta teated:   
Uus teema   Vasta teemale    Vähifoorum -> Muremõtted mata siia Kõik ajad on GMT + 2 Tundi
Mine lehele 1, 2  Järgmine
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 2

 
Hüppa:  
Sa ei saa teha siia alafoorumisse uusi teemasid
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
Sa ei saa muuta oma postitusi
Sa ei saa kustutada oma postitusi
Sa ei saa hääletada küsitlustes


SwiftBlue Theme created by BitByBit
Powered by phpBB © 2001, 2002 phpBB Group
Tõlkinud: